Ettepanek: riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte võiks rahastada korraga
Riigikogu kultuurikomisjon pakkus välja, et kultuurkapitali seaduses võiks sisse viia muudatuse, mis võimaldaks rahastada korraga kasvõi kõiki pingeritta seatud riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte. Muudatus võimaldaks lähiajal alustada ka praegu viiendal kohal oleva filmilinnaku ehitusega.
Kui algul oli seaduses ette nähtud, et viiest pingeritta seatud riiklikult tähtsast kultuuriobjektist saaks rahastada korraga kahte, siis uue seadusemuudatusega soovitakse see arvuline piirang maha võtta. "Kui kultuurkapital pakkus esialgu välja, et võiks saada rahastada kolme objekti, siis kultuurikomisjonis leiti, et selle arvulise piirangu võiks üldse ära kaotada," selgitas kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ja lisas, et tänu sellele võib vajadusel rahastada ka näiteks nelja objekti.
"Pingerida selles mõttes jääb, et riigikogu on otsustanud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide pingerea ning kõiki otsuseid tehakse selle pingerea valguses," rõhutas Allikmaa ja lisas, et kuigi Tallinna linn oleks kohe valmis alustama filmilinnaku ehitusega, siis nii lihtne see siiski veel ei ole.
"Kõigepealt vaatame üle, mismoodi on eelpool olevate objektidega ehk räägime kokku neljast objektist, filmilinnak on viies, ja kui selgub, et tõepoolest raha jääb üle ja mingid objektid ei lähe kohe töösse, siis saab ette võtta filmilinnaku," selgitas ta ja mainis, et lähinädalatel sõlmitakse ilmselt leping ka seoses Tartu Südalinna kultuurikeskusega. "Seega Süku läheb igal juhul töösse."
Allikmaa sõnul on kohe töösse minemas ka pingereas kolmandal kohal olev Arvo Pärdi Muusikamaja Rakveres. "Aga Rakverest eespool on Narva Kreenholmi kultuurikvartal, millega läheb veel veidi aega," kinnitas ta ja mainis, et just seetõttu ongi tähtis, et oleks vahepeal võimalik alustada juba ka Rakvere arendusega.
"Arvutused näitavad, et 2025. aasta lõpuks saaks ära teha nii Narva Kreenholmi kultuurikvartali ja Arvo Pärdi Muusikamaja, Süku oleks paralleelselt töös ja sõltuvalt sellest, kui Estonia oma ettevalmistustega selleks hetkeks veel nii kaugel ei ole, saaks 2025. aasta lõpus või 2026. aasta alguses ette filmilinnaku," nentis kultuurkapitali juht.
Tema sõnul võib värske seadusmuudatus olla aga Tallinna linna jaoks motiveeriv tegur, et alustada filmilinnaku ehitusega juba varem. "See garantii, et mingil hetkel filmilinnak kultuurkapitalilt rahastuse saab, tuli juba 2021. aastal, aga on mõistetav, et kui see rahastus tuleb alles kümne aasta pärast või hiljem, siis on linn vähem motiveeritud seda kulutust tegema, aga kui linn saab aru, et see rahastamise algus võib tulla oluliselt ettepoole, siis on nad ilmselt valmis selle projektiga tempot tõstma."
Tallinna linn on valmis filmilinnaku ehitusega lähiajal alustama
Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ütles, et linnal on valmisolek filmilinnak lähiaastatel valmis ehitada. "Seda juhul, kui kultuurkapitali seaduses muudatus, et kultuurkapitalil tekib vabadus rahastada kiiremini neid projekte, mis on stardivalmis," tõdes ta ja lisas, et hetkel ollakse patiseisus, kus kultuurkapitalil finantsvahendeid on, aga on piirav järjekord, mis lubab rahastada vaid konkreetses järjekorras kaht objekti korraga.
"Kui see järjekord oleks paindlikum või kui tohiks korraga rahastada rohkem objekte, siis filmilinnak, mis on nimekirjas viimane, tuleks ettepoole ja see oleks linnale piisav kindlustunne, et selle projektiga omalt poolt alustada," tõdes ja mainis, et Tallinna linn on ette näinud ka positiivse stsenaariumi, kus esimese sammuna on linna eelarvestrateegias nähtud ette võimalus finantseerida filmilinnakut lähimate aastate jooksul. "Me arutame seda teemat nüüd ka eelarvet koostades, seega Tallinna linn on omalt poolt kõik uksed lahti jätnud."
Täpset ehitushinda on Oja sõnul hetkel keeruline prognoosida, aga maksimaalselt võiks tema hinnangul olla eelarve paarikümne miljoni euro kandis. "Aga on selge, et need summad täpsustuvad oluliselt ehitushangete käigus," ütles ta ja lisas, et hetkel töötatakse stsenaariumiga, kus linn ehitab valmis hoone ning sisustuse eest vastutavad filmilinnaku inimesed.
"Mure, mida me praegu lahendame, ongi selles, et filmilinnaku esialgse investeeringu peab tegema linn, teades, et ühel hetkel tuleb see raha läbi kultuurkapitali tagasi. "Loomulikult on see linna jaoks laenukohustus ja siin ongi see suur küsimus, et kui me oleme nimekirjas viiendal kohal, siis me räägime potentsiaalselt 15 aastast," selgitas ta ja mainis, et kui nimekiri on paindlikum, siis linn võiks hakata raha tagasi saama varem. "Loomulikult tähendab see linna jaoks ka intressikulu, aga hetkel ei oska ma neid summasid teile täpselt kommenteerida."
Toimetaja: Kaspar Viilup