Tartu Südalinna Kultuurikeskuse maksumuseks on hinnatud koos käibemaksuga 88,4 miljonit eurot. Tartu soov oleks olnud sellest maksta 25 protsenti, aga lõpuks jäi kokkulepe ikkagi 33 protsendilise osaluse peale. See tähendab linnalt umbes 29-miljonilist finantseeringut.

"Eelarvestamise aluseks on võetud ehitushinna indeks ja ehitushind selle aasta alguse seisuga," rääkis Tartu linnapea Urmas Klaas. Ta lisas, et protsessi järgnevates etappides jälgitakse eelarves püsimist hoolega. "Selge on see, et kõik peab olema jõukohane."

Kui seni on räägitud peamiselt vaid Keskpargi saatusest, siis tegelikult on SÜKU-ga kaasneva planeeringu ala palju suurem, ulatudes Küüni tänavast Emajõeni ja kaubamajast Poe tänavani.

"Vabaduse Puiesteel tõmbame sõidutee kokku," sõnas jääb südalinna kultuurikeskuse projektijuht Elo Kiivet.

Kogu ala jaoks kuulutatakse jaanuaris välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille žüriis on lisaks kohalikele projekti eestvedajatele ka ERM-i ja Arvo Pärdi keskuse arhitektid. Hoonel võib olla maksimaalselt neli korrust ning selle pindala on ligikaudu 20 000 ruutmeetrit, kuhu lisandub umbes 7000 ruutmeetrine maa-alune parkla.

"Kõige suurem ootus, mida me arhitektuurivõistluse osalejatelt loodame näha, on see, et nad saaksid aru, kuhu see hoone tuleb. Ehk me tahame suurt südalinnakultuurikeskust, mis täiendab seda parki, mitte ei asenda," lisas Kiivet.

Keskust on plaanis ehitama hakata aastal 2026 ning valmima peaks see 2029. aastaks.