Filmivaldkond jaguneb Edith Sepa sõnul kaheks osas: suuremateks rahvusvahelisteks filmideks ja siis väiksemaks, oma Eesti filmiks. "Minu arvates mahuvad turule mõlemad, nii rahvusvahelised projektid, kus eestlased saavad osaleda, kui ka väiksema eelarvega tehtud Eesti filmid. Kas meil piisavalt raha on - see ongi väga suur väljakutse," ütles ta ja lisas, et nad jälgivad väga tugevalt, et Eesti filmi rahastus oleks suurem kui tagasimaksefondile mõeldud toetus.

"Eesti režissööridel on oma visioon, kuidas laiemalt filme teha ja kuidas suuremalt projekte ette võtta, me kindlasti ei peaks piire panema nende mõttelennule, paviljon tuleb ikkagi eelkõige Eesti filmitegijatele ja toetusmoment tuleb rahvusvahelistelt tegijatelt," ütles ta ja lisas, et rahvusvahelised projektid tõstavad Eesti filmitegijate taset. "Kui meil seda ei oleks, siis ma ei usu, et Eesti film oleks Euroopas konkurentsivõimeline."

"Ega ma ei saa panna arengule pidurit, see on täiesti normaalne, sest tänapäeval tehakse ka Soomes väga palju filme kaastootmisel, päris üksinda väikeriigid ei suuda enam filme toota, sest filmitegemine on läinud nii kalliks," selgitas Sepp ja mainis, et pigem aitavad kaastootmised tõmmata Eesti filmi rahvusvahelisele tasemele.

"Eesmärk on ka tõsta Eesti filmi rahastust, et saaks ka meie filmitegijatele korralikke palku maksta," rõhutas Sepp ja mainis, et filmivaldkonna puhul on ka oluline märkida, et paljuski sünnitab valdkond ise tegijaid juurde vastavalt sellele, kui palju tööd turul on. "Aga see on probleem laiemalt Euroopas ja kogu maailmas, et sisutoomine on hüppeliselt nii palju tõusnud, et tegijaid ei jõuta ette valmistada. Aga üldiselt on ikka nii, et kui kuskil vajadus on, siis lõpuks need inimesed ka leitakse."

Sepa hinnangul on kõige olulisem probleem hoopis see, kuidas kindlustada Eesti filmis järjekindlus. "Suurem probleem on see, et kui meil täna on raha olemas, siis seda ma ei tea, kas see homme ka on alles, pigem peaks poliitiliselt vaatama, et kindlustada atraktiivse valdkonna kasvu ja tugevdamist," mainis ta ja lisas, et see on samuti poliitiline otsus, kas soovitakse filmivaldkonnas liikuvat raha meelitada Eestisse või mitte. "Kas soovitakse jääda Eesti filmi tegemise juurde ja võtta asju väikselt või mõelda natukene suuremalt, kas olla ainult allhankija või ka ise midagi ära teha."