"Nüüd on seda kindlust rohkem kui kunagi varem," tunnistas "Ringvaates" Tallinn Film Wonderlandi tegevjuht Gren Noormets. Kindluse annab näiteks see, et riigikogus läbis kolmanda lugemise seadus, millega võeti ära piirang, et rohkem kui kaht objekti riiklikult tähtsatest kultuuriobjektidest paralleelselt finantseerida ei saa.

"Teiseks linnavalitsus esitas järgmise aasta linnaeelarve, kus me oleme sees. See seadusemuudatus oli seal tingimus, et linn saab seda finantseerida," lisas ta.

Kõigepealt tuleb korraldada riigihange, kust selgub ka paviljoni lõplik maksumus. "Filmilinnak koosneb mitmest hoonest, peahoone on stuudiohoone, kus on kolm saali ja adminblokk juures. Lisaks juuresolevad ruumid rekvisiitide, kostüümide jne jaoks."

Esimese hooga nad tervet kinnistut täis ei ehita. "Esimese hooga on plaanis teha põhihoone ja renoveerida paar-kolm olemasolevat. Pärast detailplaneeringut saab järjest etapiviisiliselt edasi minna," kirjeldas Noormets.

Filmiprodutsent Ivo Felt märkis, et esimene siht on teha stuudio, et seal saaks hakata tegema omaenda Eesti filme. Ta lisas, et kui siin peaks tehtama "Tenet 2" või midagi sellist, siis on tegu ennekõike teenindamisega. Aga ta kinnitas, et filmilinnakut ei tee nad kindlasti selleks, et saaks hakata teenindama välisfilme.

"Sellel on konkreetne suund. Meil ei ole Eesti vabariigi jooksul olnud filmipaviljoni meie enda filmide jaoks. Me oleme filminud teab mis kuurides ja mis kohtades. või kaugel Euroopas, läinud teistesse riikidesse välja, et selliseid võtteid teha."

Seoses filmilinnakuga on üleval mure, et siia tulevad selle rajamise järel filmitegijad välismaalt, kes saavad kohalikule personalile paremini maksta ja Eesti filmitegijad ei suuda nendega rahaliselt konkureerida, mistõttu võib kohalik filmitoodang kannatada.

Noormets sõnas, et see on koht, mille peale mõelda, et ehk tuleks Eestis filmitegijatele rohkem maksta.

"Valdkonda toob filmilinnaku tekkimine kindlasti raha juurde. Kõik valdkonnainimesed peaksid hakkama pingutamisväärsemat tasu saama varasemaga võrreldes," tõdes ta.

Felt selgitas, et filmitegemine nõuab teatud tingimusi. "Me oleme alati nurga taga käinud otsimas võimalusi, et midagi teha. See on hügieeni küsimus." Enamus filmivõtteid tehakse Eestis suvel, nüüd saaks teha neid aastaringselt, lisas Noormets.

Felt märkis, et see annab vabaduse mõelda, fantaseerida. "Kui me läheme olemasolevatesse ruumidesse, siis seal oleme kinni olukorras, mis seal parasjagu on. See annab fantaasiavõimaluse, mis Eesti filmitegijal on puudunud," tunnistas ta.