Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul liigub kultuurikomisjoni ettepanek edasi riigikogu suurde saali, kus tehakse lõplik otsus kultuuriehitiste pingerea ning objektide kohta, mille rajamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada.

"Me töötasime selle nimel, et lubataks ja lepitaks kokku, et me suudame rahastuse garanteerida mitte kahele, aga neljale objektile. Muidu jääks nii, et Eesti on ainult Tallinn ja Tartu. Mõlemad linnad on kenad, aga kultuuri peab olema ka väljaspool," tõdes Must ERR-i intervjuus.

Igal valitud projektil oli Musta sõnul mitmeid positiivseid külgi. Näiteks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja kasuks rääkis nii kohaliku kogukonna suur toetus kui see, et tegemist oleks olemasoleva maja parendamisega. "Tema nimel on tööd tehtud ammu, see projekt on kaua küpsenud. Seal oli erinevate erakondade toetus ja paljud, kaasaarvatud mina, on käinud kohapeal," rääkis Must. "Tal oli palju väikeseid plusse, kaasaarvatud kohaliku kogukonna väga suur toetus ja ka kohaliku omavalitsuse toetus. Rakveres on tegemist olemasoleva hoonega, selle parendamisega ja edendamisega, mitte sellega, et teeme ühe karbi juurde ja siis on kultuuri rohkem."

Ehkki tartlased ise pole päris kindlad, kuhu uus kultuurikeskus tulema peaks, käib linnas juba töö ruumiprogrammi kallal. Kaasatud on erinevate valdkondade eksperdid nii meilt kui mujalt.

"Siin on võtmekoht rahvusvaheline arhitektuurivõistlus ja sellele eelnev eeltöö. Me tahame, et inimesed rohkem kaasa räägiksid. /.../ Täna me ei räägi ainult Tartust, me räägime Lõuna-Eestist ja see, mis kultuurikeskusse kavandatakse, on täiesti uus nähtus Lõuna-Eesti maastikul ja see on nii Tartule kui ka Lõuna-Eestile oluline paradigma muutus," ütles Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus "Aktuaalsele kaamerale".

Tartu kultuurikeskuse kõrval jäi teisena sõelale Narvas erakapitali omanduses olevail ajaloolistel Kreenholmi maadel asuv kultuurikeskus Manufaktuur.

"Me taotlesime 15 miljonit ja ise olime nõus omalt poolt sama palju panema. Idee oli korda teha vana ketrusvabrik - selle vabriku õues toimus "Kremli ööbikute" etendus ja "Station Narva" etendus. Idee on teha selle ümber oleva vana vabriku ruumid korda," selgitas Narva Gate OÜ tegevjuht Jaanus Mikk.

Nelja objekti kogumaksumus oleks komisjoni hinnangul umbes 140 miljonit eurot.

Must märkis, et vastavat otsuse eelnõu arutatakse täiskogus kahel lugemisel ning lõpphääletuseni loodetakse jõuda juba kevadistungjärgu lõpuks.

Suuremat sõelumist Musta sõnul siis enam toimuda ei tohiks, kuid on võimalik, et tehakse parandusettepanekuid. "Võib toimuda parandusettepanek vähendamise suunas, kui selgub, et mõni projekt pole isegi riigi abiga jätkusuutlik või eluvõimeline, aga meie töötasime selle nimel, et selliseid objekte nimekirjas ei oleks."

Riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirja esitati 30 objekti, lõppvoorus oli laual 11 objekti. Nendega saab lähemalt tutvuda siin.

Musta sõnul oleks võimalik ka see, et lõppnimekirjast välja jäänud objektid teeks koostööd rahastuse saanud objektidega.

Kultuurkapitali seadus võimaldab kultuurkapitali nõukogul toetada vastavalt pingereale üheaegselt kuni kahe riiklikult tähtsa kultuuriehitise rajamist või renoveerimist. See, milline projekt esimesena ette võetakse, sõltub Musta sõnul nii pingereast kui projekti enda valmidusest. "Meie pingereast peetakse kinni, aga kui peaks selguma, et mõni projekt on ehitusküps, siis kultuurkapitalil on pädevus neid prioriteetide pingeridasid ümber tõsta."

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti Kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Viimati otsustas riigikogu 1996. aastal rahastada riiklikult tähtsate kultuuriehitistena Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehitamist.