Arvo Pärdi nimelise muusikamaja valmimisega saaks lõpuks korrastatud ka Pauluse kirik

Üks neljast projektist, mis riigikogu kinnitust ja kultuurkapitali toetust riiklikult tähtsa kultuuriobjektina ootab, on Rakvere Arvo Pärdi nimeline muusikamaja. Hoone oleks omal kombel kummardus Alar Kotlile, kelle projekteeritud Rakvere Pauluse kiriku hoone jäi teise maailmasõja tõttu lõpetamata.
Rakvere Pauluse kiriku ja Vabaduse platsi uuendamise arhitektuurivõistlus toimus juba tosin aastat tagasi. 29 riigist laekunud 136 töö seast valiti võitjaks Kristiina Aasvee, Kristiina Hussari ja Anne Kose kavand nimega "tintin'na:buli". Seni on projekti elluviimine jäänud rahapuuduse taha.
"Tegemist on Rakvere linna jaoks väga ambitsiooniga projektiga just eelarve mõttes. Projekti maksumus on 16 miljonit eurot ja see hõlmab endas ajaloolise Pauluse kiriku korrastamist, lisahoonemahu ehitamist, aga samuti seda, et siia maja ette tekib kena Vabaduse väljak ja maa-alune parkla," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" Rakvere linnapea Triin Varek.
Varek tõdes, et tihti aetakse Rakvere Pärdi muusikamaja segamini Laulasmaal asuva Pärdi keskusega.
"Laulasmaa Pärdi keskus on peamiselt teaduskeskus ja arhiiv ning tema funktsioon on hoopis teine. Muusikamaja sisu ja kasutusulatus on laiem. Siin on oluline see, et Pauluse kirik saab korda ning lisaks on ka muud funktsioonid galerii ja harjutusruumide näol."
Pärdi muusikamaja südameks on kavandatud oreliga kontserdisaal. Selle rajamiseks lammutatakse kirikuhoonesse 1950. aastatel ehitatud vahelagi, mille peal on praegu maadlussaal ja all noortekeskus.
"Meile oli hästi oluline, et me saaksime lava sügavusega mängida. Üritasime saavutada olukorda, et me saaksime lava kasutada kuni kümne meetri sügavusega," selgitas Rakvere linnaarhitekt Angeelika Pärna.
"See on tehtud erinevatest moodulitest, mis on liigutatavad. Samamoodi on liigutatav ka ridade arv ja saali tagumine põrand."
Riigikogu kultuurikomisjoni liige Eduard Odinets tõi Rakvere projekti puhul esile komisjonile esitatud dokumentide kvaliteeti.
"Mis mind võlus selle projekti puhul ja eristas teda ka teistest projektidest, oli selgus ja valmidus realiseerimiseks. Pauluse kiriku korda tegemine oli helge ja ilus ning lisaks veel Pärdiga seotud," selgitas riigikogu kultuurikomisjoni liige Eduard Odinets.
Millised projektid riiklikku tuge hakkavad saama, peaks riigikogu otsustama selle kevade jooksul.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Aktuaalne kaamera"