Rakveres allkirjastati lepe Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja rajamiseks ({{commentsTotal}})

{{1483713256000 | amCalendar}}

Kultuuriminister Indrek Saar ja Rakvere linnapea Mihkel Juhkami allkirjastasid 6. jaanuaril Rakveres hea tahte leppe. Selle tulemusena laieneb SA Virumaa Muuseumid näitusteala ning Rakvere Pauluse kiriku hoone renoveeritakse multifunktsionaalseks Arvo Pärdi nimeliseks kontserdimajaks ja kultuurikeskuseks.

Rakvere Pauluse kirik ehitatakse tulevikus ümber multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks, kus saab korraldada kontserte ja muid sündmusi. Majas saavad harjutusruumid näiteks kohalikud tantsijad ning uude kultuurimajja rajatakse ka tänapäeva nõuetele vastav kunstigalerii.

Kultuuriministeerium eraldab vastavalt kokkuleppele Virumaa Muuseumidele 180 000 eurot, et osta Rakvere linnalt aadressil Tallinna mnt 5 asuv ajalooline kinnistu näitustepinna laiendamiseks. Müügist saadud tulu peab linn vastavalt kokkuleppele kasutama Pauluse kirikuhoone renoveerimiseks nüüdisaegseks kultuurikeskuseks.

Rakvere linnapea Mihkel Juhkami ütles allkirjastamisel, et nüüd võib alata Celander Projekt OÜle võidu toonud projekti "Tin tin’na:buli" elluviimine. Ta märkis, et Arvo Pärdi kontserdimaja loomine on linnale eluliselt vajalik, aga mõistagi ka auasi.

Rakvere Pauluse kirik pühitseti 1940. aastal, kuid hoonet ei jõutud krohvida, ehitamata jäid ka tornikiivrid ja kantseleitiib. Teises maailmasõjas pühakoda kannatada ei saanud ning Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat, kuni see likvideeriti. Nõukogude okupatsiooni ajal rajati hoonesse võimla ja sellisena on see olnud kasutusel tänini.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: