Riigikogu kultuurikomisjon jättis Estonia objektide pingeritta

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rahvusooper Estonia. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riigikogu kultuurikomisjon saatis riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea muudatusteta lõpphääletusele.

Riigikogu kultuurikomisjon arutas teisipäevasel istungil eelnõu, millega kinnitatakse riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerida. Komisjon otsustas eelnõule esitatud muudatusettepanekuid mitte toetada ning saata eelnõu teisele lugemisele.

Komisjoni esimees Aadu Must sõnas, et kultuurikomisjon on riiklikult tähtsate kultuuriehitiste teemaga tegelnud rohkem kui aasta.

"Oleme kuulanud ära kõigi ettepanekute esitajad, samuti kõnelnud objektidest erinevate ekspertidega. Komisjoni välja pakutud pingerida, mille kohaselt toetatakse kultuurkapitali vahenditest Tartu Südalinna kultuurikeskuse, Narva Kreenholmi kultuurikvartali Manufaktuur, Arvo Pärdi nimelise muusikamaja ja rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitust, on valminud pika ja põhjaliku arutelu tulemusel," ütles Must. "Poleks ei otstarbekas ega õige seda nüüd muutma hakata," lisas ta.

Must ütles, et pingeritta seatud objektide rajamise rahastamise juurde on võimalik asuda siis, kui riigikogu 1996. aasta otsuses mainitud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ehitamine on tasutud.

"Kumu kunstimuuseumi ehituse tasumine on tänaseks juba lõppenud, Eesti Rahva Muuseumi ehituse rahastamine on prognooside kohaselt tasutud 2022. aasta juuliks ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saal 2022. aasta märtsiks," sõnas ta. "Loodame, et ajaks, mil järg jõuab pingerea alusel rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehituseni, on erimeelsused lahendatud ning jõutud kokkulepeteni, mis võimaldaksid juurdeehituse parimal võimalikul viisil siiski rajada," toonitas komisjoni esimees.

Kultuurikomisjoni liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits tõstis esile muudatusettepanekuid, mis puudutasid riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea täiendamist Tallinna Filmilinnaku ja Anu Raua keskusega, kuid komisjonis toetust ei leidnud.

"Mõlema puhul on tegemist oluliste ja sümboolsete objektidega, mis toetavad kultuurivaldkonda tervikuna ning omavad ka hariduslikku mõõdet," rääkis ta. "Samuti võimaldaksid objektide pingeritta lisamist ette nähtud rahalised vahendid," lisas Ladõnskaja-Kubits.

Ta märkis, et komisjoni ettepaneku riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea kohta kinnitab lõplikult riigikogu täiskogu.

Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 16. juunil, eelnõu teine lugemine lõpetada ning viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Kultuurkapitali seaduse kohaselt toetab kultuurkapitali nõukogu vastavalt riigikogu otsusega kinnitatud pingereale riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist. Korraga saab toetada kuni kaht objekti.

Kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse iga-aastaselt 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: