Kulka toob oma kodulehel välja, et loometöötoetuste ja stipendiumite rahajagamise muudatused on vajalikud, et tagada loomeinimestele õiglane tasustamine.

"Kultuurkapitali loometöötoetuste eraldamise eesmärk on võimaldada loomingulisele või teaduslikule tegevusele pühendumist, mille tulemusena tekib autori- või esitajaõiguse alla kuuluv loome- või kunstiteos," seisab selgituses, kus on lisatud, et see laieneb ka etenduskunstide valdkonda.

Lisaks hakkavad sarnased muudatused kehtima ka loominguliste, interpreedi- ja erialastipendiumide taotlemise puhul. Oluline on märkida, et kulka stipendiumid ja toetused on maksuvabad.

"Kõigis Kultuurkapitali valdkondades /---/ on täna mure, et kulkal on raske täita rolli, milleks ta on loodud ehk siis peamiselt säravate ideede projekti korras rahastamine, sest suur hulk riigiasutusi või muid institutsioone toimetab samuti suures osas kulka toel," selgitas Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks ERR-ile.

See tähendab seda, et toetusi küsitakse igal aastal põhi- ja püsitegevusteks, kuid Saksa sõnul ei saa kulka olla asutuste püsitoetaja, sest ka selle eelarve on piiratud.

Riigiasutused ja ettevõtted saavad palgaraha küsida vaid projektitoetuste raames

Riigiasutused ja ka muud asutused/organisatsioonid ei saa edaspidi küsida kellelegi teisele stipendiume ja loometöötoetust, mida saab eraisik küsida vaid iseendale.

"Kui loometöö on käsitletav tööna, siis tuleb selle rahastamiseks nüüd teha projektitoetuse taotlus, kirjutada, et see on töötasu ja arvestada ka palgamaksud /---/. Eelkõige puudutavad kordade muudatused seda, et enam ei saa üldjuhul asutused/organisatsioonid küsida kellelegi teisele stipendiumi või loometöötoetust. Seda saab looja küsida iseendale," selgitas Saks.

Sellega tahab kulka tagada, et inimene saab maksuvaba stipendiumi või loometöötoetuse üksnes isiklikuks loominguliseks arenguks või isikliku idee arendamiseks. "Kui asutus soovib, et keegi teeks talle loometööd, siis peab maksma töötasu koos maksudega," rõhutas Saks.

Ta täpsustas, et uued põhimõtted ei tähenda seda, et riigiasutusi enam üldse ei toetata. Lisaks saavad toetusi edasi ka ettevõtted.

"Pigem vaagivad eksperdid nüüd neid taotlusi põhjalikumalt, sest kõigist kultuurisektoritest tõusetus vajadus, et kulka toel tehtud loometöö tagaks sotsiaalsed garantiid. Kultuurkapitali vahendid on aga piiratud ja nii tulebki valikuid teha," sõnas Saks.

Saks täpsustas, et loojatel peab olema võimalus taotleda töörahale lisaks ka palgamaksude osa. "Et nad ei jääks ebavõrdesse seisu, kui on tarvis arstiabi, lastetoetust, töötutoetust, pangast laenu võtta või kui kätte jõuab pensioniaeg. Kui töötasult ei ole maksud makstud, ei ole neile elementaarsetele õigustele kas üldse juurdepääsu või siis on neile õigus ainult miinimumvariandis," ütles ta.

Esimene murekoht uue rahajagamise süsteemiga on juba tekkinud

Uus süsteem tekitab tuska kirjandusmuuseumile, sest kulka ei rahuldanud üht muuseumi projektitaotlust.

Muuseumi direktor Tõnis Lukas pöördus kulka, kultuuriministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi poole palvega vana süsteem kehtima jätta või luua eraldiseisev riiklik projektireserv. Lukas toob välja, et muudatus hakkab mõjutama ka muuseumi eelarvet.

"Kirjandusmuuseumi riiklik rahastamismudel ei taga kõigi arenduste ja arhiivitööde piisavat rahastamist ning muuseumi ülesandeks on aastaid loetud just riigieelarvelisele rahastamisele lisa hankimist erinevaid projektitaotlusi esitades," sõnas Lukas.

Probleem sai ilmsiks muuseumi vanemteaduri Marin Laagi sooviga korrastada Ilmar Laabani arhiivi, mille jaoks ta toetust taotles. Kulka aga keeldus seda välja maksmast.

"Taotlust ei rahuldatud mitte sisulistel põhjustel, vähese tähtsuse pärast, vaid seetõttu, et audiitorite ettekirjutuste ajel on loobutud institutsioonide toetamisest, sest kultuurkapitali algse mõttena nähakse ikkagi ennekõike loovisikute toetamist," kirjutas Lukas.

Lisaks on kirjandusmuuseum riigieelarveline asutus ning ka seetõttu leidis kulka, et nemad ei pea seesugust toetust maksma.

Raha ei makstud, sest küsiti palgaraha

Saks selgitas, et kirjandusmuuseumi taotlused on jätkuvalt samadel alustel teiste kulkale tehtud taotlustega. Viimasest voorust sai Saksa sõnul rahastuse kuus kirjandusmuuseumi projekti.

"Kirjanduse sihtkapital otsustas, et ei toeta sel korral muuseumi seda projekti, milles küsiti üksnes palgaraha, sest tegemist on riigimuuseumiga," ütles Saks.