Sajad kultuuritegelased tegid riigikogule pöördumise Tartu kultuurikeskuse rajamise toetuseks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kavandatav Tartu kultuurikeskus. Autor/allikas: Reformierakonna valimisreklaam

Üle 500 kultuuriavalikkuse esindajat pöördus riigikogu poole kirjaga, kus avaldavad toetust kunstimuuseumi ja linnaraamatukogu ühendava nüüdisaegse kultuurikeskuse rajamisele Tartu südalinna.

Pöördumine juhib tähelepanu sellele, et Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole linnasüdamesse ehitatud ühtki väärikat kultuurihoonet. "Tartu südalinna kultuurikeskus ühendaks parimal moel tungiva vajaduse ja harukordse võimaluse," seisab pöördumises.

Kirja järgi looks nüüdisaegne kaht erinevat kultuuriinstitutsiooni – kunstimuuseumi ja üldrahvalikku raamatukogu – liitev keskus oma kohtumispaikade, kohvikute, kirjandus- ja kunstisündmusteks sobivate saalidega võimsa sünergia, tuues rohkem kultuuri linnasüdamesse.

Kultuuriesindajad toovad pöördumises välja ka plaanitava kultuurikeskuse suurepärase asukoha Emajõe kaldapealsel, mis on ümbritsetud pargipuudest ning asub linnarahva ja külaliste loomulikul liikumisteekonnal.

Kiri juhib tähelepanu ka sellele, et Tartu on eesti rahvusliku kunstikultuuri sünnikodu, kuid enam kui 20 000 kunstiteost hõlmava kollektsiooniga Tartu kunstimuuseumil pole tänini oma kodu.

"Viltune maja Tartu Raekoja platsil on huvitav maamärk turistidele pildistamiseks, kuid kahjuks ei mahu tänapäevane kunstimuuseum 18. sajandi kitsukesse elumajja," seisab kirjas.

Samuti osutavad kultuuriesindajad kirjas Tartu linnaraamatukogu ruumikitsikusele. "Eestis suuruselt teine rahvaraamatukogu kolis praegusesse majja 1936. aastal. Ajale jalgu jäänud hoone on tehniliselt vananenud ega võimalda täita tänapäevasele raamatukogule seatavaid ülesandeid."

"Tartu kultuurikeskus on meie ühine võimalus kinkida kirjandus- ja kunstilinnale vääriline süda," seisab pöördumises.

Pöördumisele on alla kirjutanud Eesti kunstnike ja kirjanike liidu esimehed, Eesti kunstiakadeemia rektor, Kumu direktor, Eesti rahvusraamatukogu peadirektor, 18 Eesti Teaduste Akadeemia liiget, ligi 80 professorit ning kümneid eesti kultuuri ja teaduse esindajaid, nagu David Vseviov, Marek Tamm, Mihkel Mutt, Doris Kareva, Rein Raud, Tõnis Mägi, Jaan Kaplinski, Leelo Tungal, Peeter Volkonski, Kaido Ole, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Kristiina Ehin, Vaiko Eplik, Jarek Kasar jt. Kokku on oma toetust avaldanud 508 inimest.

Tartu linn esitas 2020. aasta augustis riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku toetada riiklikult tähtsa kultuuriobjektina Tartusse südalinna kultuurikeskuse ehitamist, millega luua kaasaegsed tingimused nii Tartu kunstimuuseumile, Tartu linnaraamatukogule kui ka teistele Tartu ja Lõuna-Eesti kultuurikorraldajatele.

Riigikogu kultuurikomisjon selgitas eelmise aasta lõpus välja 11 riiklikult tähtsate kultuuriehitiste ettepanekut, mille hulka pääses ka Tartu südalinna kultuurikeskuses. Lõplik valik selgub 2021. aasta esimeses pooles.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: