Narva Aleksandri kiriku rekonstrueerimise käigus peaks kiriku ümbrus saama betoonkivist katte ja muutuma avalikuks linnaruumiks. Kohalikele muinsuskaitsjatele see ei meeldi, nad soovitavad betoonist loobuda, taastada ajaloolised aiad ja püstitada mälestusmärk kommunistliku režiimi ohvritele.

Narva muinsuskaitsjate hinnangul peaks kommunistliku režiimi ohvrite mälestusmärk tulema just kalmistule, sest Eesti Töörahva Kommuun, mis aktiivselt tegeles linnaelanike hukkamisega 103 aastat tagasi, kuulutati väidetavalt välja just Narva Aleksandri kirikus. Teisalt avaneks mälestusmärgile suurepärane vaade Venemaa Narva konsulaadi akendest. Nüüd on küsimus, et kas panna selle mälestusmärgi sinna või kusagile mujale.

"Kommunismiohvrite mälestusmärgil on muidugi Narvas oma koht ja see võiks olla, aga kas Aleksandri kirik ja selle ümbrus on kõige parem asukoht, selles ma julgen küll kahelda," märkis "Aktuaalsele kaamerale" Narva linnapea Katri Raik.

Alternatiivne asukoht võiks tema hinnangul olla Siiversti kalmistu, kuhu paljud kommunismiohvrid on ka tegelikult reaalselt maetud.

Muinsuskaitsjate hinnangul on Narvas väga palju mälestusmärke, kuid ükski neist ei avalda austust punaterrori ohvritele.

"Nii ühed kui teised ohvrid on tähtsad. Need ohvrid, kes olid Nõukogude sõdurite hulgast, neile on mälestusmärgid linnas püstitatud. Nende inimeste mälestusmärk, kes terrori läbi kannatada said, soovitakse paigutada ääremaale, et linnas kõndivad inimesed neid ei meenutaks. See pole õige," sõnas Narva muinsuskaitse seltsi liige Sergei Tsvetkov.

Nii ühed kui teised ohvrid on tähtsad. Need ohvrid, kes olid Nõukogude sõdurite hulgast, neile on mälestusmärgid linnas püstitatud. Need inimeste mälestusmärk, kes terrori läbi kannatada said, soovitakse ääremaale paigutada, et linnas kõndivad inimesed neid ei meenutaks. See pole õige.

Narva linnavõimu arvates vajab kommunismiohvrite memoriaali rajamine eraldi arutelu, praegu on oluline Aleksandri kiriku projekteerimisega lõpule jõuda.