Filosoofia ja ideedeajaloo dotsent Olli Lagerspetz väidab, et puhtuse ja mustuse eristamine on inimühiskonnas universaalne organiseerimispõhimõte. Antropoloogias ja etnoloogias on Homo sapiens ka Homo sordidus. Inimene ei ole ainult mõistlik loom, vaid ka räpane ja puhas.

Tänapäeval on mustus (inimeste seas) moes. Kunstigaleriis on teoseid, mis propageerivad mustust. Samuti näitab koristamata tuba sageli inimese pühendumust intellektuaalsele tegevusele, mitte ei sümboliseeri enam laiskust. Autor väidab teoses, et mustuse populaarsuse kasv on reaktsioon ratsionaalsuse ja puhtuse kultusele.

Lagerspetzi väitel tuleb mustuse mõistmiseks aru saada peremeesesemest. Näiteks riideeseme, plaadimängija või juuste puhastamine mustusest eeldab peale kokkupuutematerjali tundmise ka rõivaste, plaadimängijate ja juuste olemuse mõistmist.

Lagerspetz toob teoses välja teoreetikute väiteid, kelle jaoks "mustus pole tegelikult mustus, vaid midagi muud". Puhtus saavutatakse lõpuks ainult inimese tegevuse abil (puhastades). Näiteks puhta särgi all peetakse üldiselt silmas särki, mis on puhtaks pestud. Inimeste jaoks üldiselt ei valmista raskusi mõista, miks (peremees)ese on puhas.

Autor väidab, et inimesed tajuvad maailma füüsiliste objektidena, mis on kõik omavahel ühendatud. Inimeste jaoks on mustus osa kultuurilisest korrastamisest. Siiski toob autor välja olulise tähelepaneku – maailma kui füüsiline tunnetamine on lääneliku kultuuri enesetõlgendus.

"Metslane ja primitiiv, samuti ka neurootik ja laps, etendavad eurooplasele peeglit, kus eurooplased soovisid – või vastupidi, ei soovinud – näha iseennast. Tegemist on kinolinaga, millele eurooplased saavad projitseerida oma salajased ihad ja hirmud" (lk 159).

Uurides mustuse ja mustusehalduse keskset rolli tsivilisatsiooniprotsessis, peab arvestama, et see on Euroopa suhe mustusega. Seepärast on teoses esindatud ka peamiselt Euroopa teoreetikud antiikajast tänapäevani. Kaasajast on Lagerspetz kõige rohkem tähelepanu pööranud antropoloog Mary Douglasele ja Bulgaaria-Prantsusmaa filosoofile Julia Kristevale.

Raamatus on toetutud veel teistelegi lääne suurmõtlejatele, nagu Durkheim, Heidegger ja Kant.

Seetõttu on kindlasti tegemist huvitava raamatuga neile, kes tahavad olla kursis viimaste sajandite Euroopa filosoofide ja antropoloogide mõtetega. Samuti jagab autor nende teoste kohta korralikult viiteid ja soovitusi.

Mitmete filosoofide ja antropoloogide kasutamine muudab Lagerspetzi raamatu ka raskesti loetavaks. Lugeja peab varuma kannatlikust ja aega, et "Mustuse filosoofia" läbi lugeda. Eriti raskeks muutis raamatu lugemise keeruliste sõnade lai osakaal, mille tulemusena tuli regulaarselt õigekeelsussõnaraamatut kasutada.