Jaan Sudak hakkas kihnlaste unenägusid uurima tänu oma eelmisele tööle, mis tegeles kohalike luupainajatega. Unenägude juurde juhatas teda üks kihnu vanamemm.

"Tema ütles, et unenägusid oleks väga vaja uurida, see on Kihnus üks põline tava, aga noored ei tea enam sellest palju," rääkis Sudak. "Vanarahvas uskus, et me näeme unes seda, kus meie hing rändab. Nii võib öelda, et valmis on saanud põhjalik uurimus kihnlast hingede rännuteedeest kaugetest aegadest tänasesse."

"Kihnu unefolkloori muudab eriliseks see, et ta paljuski sisaldab arhailist," ütles Sudak. "Samas on unefolkloor arenenud edasi, nagu ka meie argikultuur on edasi arenenud. Unes nähakse endale tuttavat argisest ruumist."

Nii on kihnlaste unenägudesse härgade, hobuste, juuste ja hammaste kõrvale ilmunud ka helikopterid, lennukid ja muu kaasaegsem kraam.

Raamatu esimene osa annab põhjaliku sissevaate unefolkloori tekkimisse. Teine osa aga kirjeldab märksõnade kaupa unenäoendeid ja nende seletusi.

"Ülejäänud Eestist on keeuline leida kogukonda, kes tänapäevani kannaks unenägude seletamise traditsiooni niimoodi nagu kihnlased seda teevad," sõnas Sudak.

Kihnu raamatu uurimusliku osa valmimist toetas Eesti Üliõpilaste Selts, kes tähistab kolmapäeval oma 151. aastapäeva.