Videomängude muuseumi asutaja: vahel tuleb vanaema koos lapsega, aga lõpuks mängib rohkem ise
Rahvusraamatukogu viienda korruse lugemissaali on ajutiselt kolinud osa videomängude muuseumi väljapanekust, kus on pärast raamatukogu taasavamist võimalik kõigil huvilistel proovida üle kümne ajaloolise mängukonsooli. Väljapanekust on oodatud osa saama nii nooremad kui ka vanemad külastajad.
Videomängude muuseum Lvlup! asus seni Tallinnas Pärnu maanteel ARS-i hoones, kuid nüüd otsivad nad endale uut püsivat kodu. Rahvusraamatukogusse on nad toonud aga ühe väikese valiku oma eksponaatidest, millega tehakse läbilõige just mängunduse arengust 1970. kuni 2000. aastateni. Nende väljapaneku eripära on aga selles, et mängukonsoole ei pea mitte lihtsalt eemalt vaatama, vaid vanu videomänge saab ka ise proovida.
Videomängude muuseumi asutaja Andrejs Rusinovskis selgitas, et kuigi nende väljapanek asub raamatukogus, siis seal ei pea tingimata olema vaikselt. "Inimesed räägivad ja teevad oma tööd, aga samal ajal saavad videomänge mängida," sõnas ta ja mainis, et kõik konsoolid töötavad ja on originaalid.
Tema sõnul oli värske näitus ideaalne koostöö. "Nendel olid oma ideed, meil olid oma ideed ning siis tegime midagi kokku," ütles ta ja lisas, et esialgu oli neil idee, et videomängude muuseumisse tulevad lapsed ja nende vanemad. "Aga ma näen, et meestegrupid tulevad koos ja mängivad, publik on nii erinev, mõnikord tuleb vanaema koos lapsega, aga lõpuks mängib rohkem kui laps."
Publik saab videomängude muuseumi väljapanekut "Tee parem midagi kasulikku" külastada siis, kui rahvusraamatukogu lugemissaalid taas avatakse, näitust hoitakse avatuna aga kuni selle aasta lõpuni. Rahvusraamatukogu turundus- ja kommunikatsioonijuhi Argo Kerbi sõnul annab värske näitus ühelt poolt sissevaate, milline võiks olla tuleviku raamatukogu, kuid pakub teisalt välja ka lahenduse, kuidas võikski videomänge kui kultuuripärandit säilitada.
Rahvusraamatukogu turundus- ja kommunikatsioonijuht Argo Kerb sõnas, et videomängud on tegelikult selline kultuurinähtus, millega on üles kasvanud ja mille abil on oma sotsiaalsid suhteid arendanud mitte tuhanded ja kümned tuhanded, vaid sajad tuhanded Eesti inimesed. "Selles mõttes on tegemist terve kultuurikorpusega, mida tuleks mitte lihtsalt säilitada, vaid ka inimestele kättesaadavaks teha," selgitas ta.
Näituse "Tee parem midagi kasulikku" külastamine saab olema kõigile tasuta.