Birk Rohelend "onu Heinodest": need inimesed ise on kõige haavatavamad
Kirjanik Birk Rohelennu lugu "Kes tappis Otto Mülleri?" inspireerisid erinevate võimupositsioonidel olevate meeste ahistamisskandaalid. Rohelennu sõnul on tegelikult need inimesed ise küige haavatavamad, sest ei paista siiralt mõistvat, et pidev enesekehtestamine või teiste inimeste vabaduse piiride ületamine on negatiivne.
Kirjanik Birk Rohelennul on käsil kaks projekti, mis sama sisuga - loost "Kes tappis Otto Mülleri?" valmib nii teleseriaal kui ka romaan. Idee tekkis kirjanikul paar aastat tagasi, kui negatiivses fookuses olid mitmed võimupositsioonidel olevad mehed. "Mäletan Weinsteini ja Epsteini skandaale ning minuni jõudis mõte, et nende peas on päris huvitav maailm," meenutas kirjanik "Vikerhommikus".
"Teisalt teravdus minus see mõte, et Eestis on põlvkonnad - vanaisad, isad, pojad - väga erinevates maailmades üles kasvanud. Juhul kui vanaisa on näiteks vanakooli mees, kes on olnud võimupositsioonil. Otto Mülleri näol on tegemist kuulsa maadlustšempioniga ja tugeva ärimehega, seal on küsimus, kuidas sellised filosoofiad tänapäeva ühiskonnas põrkuvad."
Selle mõttega seadis Rohelend sammud produktsioonifirmasse ja tegi ettepaneku sellest seriaal teha. "Pakkusin, et peegeldame elu erinevates põlvkondades, filosoofiate põrkumisi ja mõrvalugu. Otto saab alguses kohe surma," selgitas ta. "Kui seriaali hakkasin tegema, siis tekkis mõte, et tahaks rääkida seda lugu laiemalt. Romaani idee on see, et on võimalik minna mõnusalt ka kõrvalliinidesse, aga seriaal peab olema veidi kompaktsem."
Romaan peaks plaanipäraselt lugejateni jõudma juunikuus.
Kuigi "Kes tappis Otto Mülleri?" ei põhine tõsielul, on Rohelend siiski ammutanud inspiratsiooni kõigest ümbritsevast. "Kirjanik on käsn. Igal pool, kus käid, keda näed, inimeste lausekatkendid, maneerid ja reaktsioonid - see imbub sinu sisse ja suures pesumasinas tehakse sellest mingisugune teos," rääkis ta.
Otto Mülleri tegelaskujul on tema sõnul palju mõjutusi, üks nendest väga isiklik. "Ka minu isa oli jõuline ja eeskujulik persoon, kes koduseinte vahel muutus hoopis teiseks inimeseks, kui küla teda nägi."
Ta tõdes, et maskuliinsus ja selle toksiliseks muutumine, pidev piiride ületamise ja enesekehtestamise vajadus käivad selles karakteris koos. Ta tuletas meelde, et ka Eestis on avalikkus mitut sellist skandaali lahkama pidanud.
"Tihti on need inimesed ise kõige haavatavamad," ütles Rohelend skandaali keskmes olevate meeste kohta. "Mulle tundub, et nad tõesti siiralt ise ei mõista, et pidev enesekehtestamine või teiste inimeste vabaduse piiride ületamine ongi negatiivne."
"Eesti ühiskonna reaktsioon on olnud polaarne. Vanemad naisterahvad ütlevad, et see on tore, et ta märkab sind, tuleb patsutab ja ütleb "ilus tüdruk". Aga noorem generatsioon ütleb, et see on vastuvõetamatu. See on minu meelest hästi huvitav ja terav konflikt," ütles Rohelend.
Toimetaja: Kaisa Potisepp
Allikas: "Vikerhommik"