Kersti Kaljulaid: meil peaks olema rohkem programme, mis aitavad viia kultuuri paljusust keskelt kaugemale

Foto: Siim Lõvi/ERR

President Kersti Kaljulaidi sõnul võiks uute uhkete saalide ehitamise asemel toetada neid, kes väiksemates saalides juba tegutsevad ning liikuda kultuuri edendamisega Tallinnast väljapoole.

"Ma olen kõik need neli aastat näinud, et 30 aastat tagasi alanud tohutu edu, mis Eestit saatnud, on maailma mastaabis statistika järgi kahtlemata edulugu, mille üle võime päriselt ka uhked olla," rääkis president Kaljulaid Raadio 2 saates "Silt viltu". "Aga alguses ei olnud meil raha ja hiljem ei olnud meil mõistust selle eduloo kõrvalefekte tasandada. Kõrvalefektid on need, mis paljudes inimestes tekitasid seda läbi lukuaugu peo vaatamise tunnet. Nii mõnigi nähtus siin ühiskonnas oleks vähem reljeefne, kui seda tunnet poleks olnud. Aga mis olnud, see olnud ja edasi tuleb minna paremini."

Kultuuri edendamine ei tohiks piirduda Tallinnaga

Presidendi arvates võiks enne, kui "vuntsida midagi üles" Tallinnas, teha seda väiksemates kohtades. "Selle asemel, et ehitada veel üks uhke saal, võiks toetada neid, kes teevad päriselt midagi väiksemates saalides," rääkis Kaljulaid. "Eesti interpreetide liiduga rääkides sain teada, kui keeruline on korraldada kammerkontserti Tallinnast väljas. Interpreetidel ei jätku selliste asjade korraldamiseks raha. Samal ajal on toredaid pisikesi paiku, kus saal on tühi."

"Kuidas on nii, et Luksemburgis elades saad küsida kultuuriministeeriumilt raha, et kutsuda endale külla kunstnik, aga kui elad Sillamäel, kus elab sama palju eestlasi kui Luksemburgis, siis sa seda teha ei saa," sõnas Kaljulaid. "Peaks olema rohkem programme, mis aitavad viia kultuuri paljusust keskelt kaugemale. Mitte ainult teatrietendusi, mitte ainult lihtsaid asju, vaid ka keerulisi."

Kaljulaid rääkis, et on viimastel aastatel kultuuriinimeste sõnavõtte toetanud ning nendest isegi tuge saanud. "Siiamaani mäletan, kuidas Tõnu Oja ütles intervjuus, et kui EKRE lahkus valitsusest, siis oleks nagu 1991. aasta olnud. Need asjad teevad südame soojaks," meenutas ta. "Tundsin 2019. aastal, et selle ebaluse ja kõheduse sõnastamine jäi palju minu peale. Esialgu jäigi. Tundsin, et kõik sosistasid ja kirjutasid minu meilboksi, aga siis hakkas tekkima kõrvulukustav vaikus. Aga kultuuriinimesed olid need, kes tulid välja ja hakkasid rohkem rääkima. See ei pruukinud olla palju, aga kasvõi paar lauset intervjuus. Ma korjasin neid ja see oli mulle toeks."

President on enda sõnul pigem eklektiline kultuuritarbija. "Ma ei ole inimene, kes puistaks sädelevaid tsitaate selle kohta, kuidas mulle täpselt meeldis "Luikede järve" taaslavastus, mis oli täpselt nagu "Pepito" 1895. Selliseid asju minu käest ei kuule."

Kaljulaid meenutas, et käis viimati vaatamas Flo Kasearu näitust Kunstihoones ning meelde jäi talle ka Fotografiska näitus "Lehmitzi värvid" . "Fotografiskas olen püüdnud vaadata kõiki uusi näituseid, viimati nägin Berliini kõrtside fotode näitust. See jäi meelde, sest Fotografiskas on viimasel ajal olnud palju traagiliste lugude näituseid," rääkis Kaljulaid. "See on oluline, et Eesti inimesed saaks sissevaadet sellesse, kuidas on elu Aafrikas, kus käib pidev sõda. Aga ma olen seda päriselus näinud, nii et mul oli hea meel, et nägin Fotografiskas midagi teistsugust."

Ka president loeb netikommentaare

Presidendina on Kaljulaid ka kriitikanooltega pihta saanud, kuid tema sõnul on see normaalne ning teda ei häiri. "Kõik teevad vigu ja alati saaks asju paremini sõnastada. Samuti on inimestel sellele rollile ootused, millele sa ei pruugi vastata," tõdes ta.

"Mis mind alguses rohkem hämmastas, oli see, et ma olin süüdi selles, et ma üldse olen. Ootused oli madalad - leiti keegi kuskilt, teeb ära. Ma möönan, et see tulenes sellest, et mind ei tuntud ega teatud," rääkis Kaljulaid. "Minu eeldus määramatuse puhul pole negatiivne, vaid hoopis see, et äkki läheb hästi. Aga mulle tundus, et siis oli teistpidi. Justkui suhtumine, et kui sa pole siin riigis tuntud, siis on sul midagi viga, et sa ei ole tuntud. Selline taju tekkis mul."

Kaljulaid tunnistas samas, et loeb netikommentaare ning ei pea seda ilmtingimata halvaks harjumuseks. "Vabalt võib ka juhtuda, et lähed inimestega kohtuma ja see kõik kallatakse sulle välja ja sa pead seda selgitama," sõnas ta.

"Inimesed peegeldavad seda, mida on näidatud. Teised Eesti poliitikud ka öelnud, et lähevad inimestega kohtuma ja nad edastavad valefakte su enda elu kohta, aga sa tead, kust nad on need saanud. See on vale ja ebaõiglane. Miks raiskame aega nende ümberlükkamisele?" küsis Kaljulaid.

"Esimene instinkt on see, et hoia terav keel vaos, ära ütle seda, mis esimesena pähe tuleb. Püüa aru saada, et need mured on päris. See, kuidas see väljendub, on erinev. Inimestel on erinev reaktsioon stressiolukorrale," tõdes president. "Oleme siin Eestis näinud näiteks demonstratsioone maskide vastu. Minu arvates on inimestel lihtsalt erinev reaktsioon sellele, kuidas nad stressiga toime tulevad. Osa põgeneb, osa eitab, osa hakkab probleemi lahendama."

"Loodus ongi palju strateegiaid andnud, sest igas kriitilises olukorras, ka vanal ajal, kui olukorrateadlikkus sai olla ainult madal, siis mõnikord võitsid need, kes võitlesid, ja mõnikord need, kes põgenesid. See tagas liigi ellujäämise ja arenemise, need kõik on ühtemoodi head ja väärikad. Nii proovin mina nendest asjadest mõelda."

Toimetaja: Kaisa Potisepp

Allikas: "Silt viltu", intervjueeris Meelis Oidsalu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: