Peeter Saan kaitseväe orkestri koondamisest: see lööb Eesti kultuurilukku tugeva jälje
Kaitseväe orkesteril on aastas ligi 250 esinemist. Lisaks suurtele paraadidele, on ka diplomaatilised tseremooniad, riigi esindusüritused, sõjaväe territooriumil toimuvad tseremooniad ning avalikud kontserdid. Kaitseväe juhataja otsuste kohaselt 1. septembrist kõik see katkeb.
Kaitseväe orkesteril on aastas ligi 250 esinemist. Lisaks suurtele paraadidele, on ka diplomaatilised tseremooniad, riigi esindusüritused, sõjaväe territooriumil toimuvad tseremooniad ning avalikud kontserdid. Kaitseväe juhataja otsuste kohaselt 1. septembrist kõik see katkeb.
"See on kohutav situatsioon, korraga kaotab töö 40 professionaalset pillimeest, see lööb väga tugeva jälje ka Eesti kultuurilukku üldiselt," tõdes "Aktuaalsele kaamerale" Peeter Saan, kes oli kaitseväe orkestri peadirigent aastatel 1996--2019
"Kaitseväe orkester on praegusel hetkel kõige tugevam ja professionaalsem puhkpilliorkester Eestis. Ilma selleta ei kujuta ette mitte ühtegi riiklikku ega sõjaväelist ega ka mitte tsiviiltseremooniat, kus kaitsevägi on olnud alati osaline."
Eesti Muusikaakadeemia puhkpillide ja löökpillide õppejuhi Peeter Sarapuu sõnul on kaitseväe orkestri koondamine kaotus kogu valdkonnale ning sel on mõjud pilliõppe tulevikule.
"Peab aru saama ja peab selle arusaamisega elama, et anne kujuneb välja talendiks ainult sellises ühiskonnas, kus selle talendi väärtuseid hinnatakse ja see talent leiab rakendust," märkis EMTA puhkpillide ja löökpillide õppejuht Peeter Sarapuu.
"Mitte keegi ei hakka tegelema alaga, millel ei ole perspektiivi või tulevikku. Mitte ükski perekond ei suuna oma last alale, millele ühiskond on andnud sõnumi, et see on ebavajalik, see on mõttetu, seda pole vaja," jätkas Sarapuu.
"Ütleme nii et selle otsusega kaob 30 protsenti puhkpilli töökohtadest ehk siis nendest, mis peaksid olema õpingute motivaator tippudele."
Sarapuu sõnul on puhkpilli muusika Eestis väga kõrgel tasemel. Kirjutatakse uusi teoseid, kaitseväe orkester on kandnud ette rahvusvahelist uusloomingut. See žanr jääb Eestis edaspidi täitmata.
"Politseil ja piirivalvel on ka orkester, aga nende profiil on erinev, kaitseväe orkester oli niivõrd universaalne, nad olid niivõrd hästi treenitud, nad andsid kõrgel tasemel kunstilisi kontserte," selgitas Sarapuu.
Saan märkis, et PPA orkestri kohta ei saa keegi üle võtta, sest küsimus ei ole ainult pillimänguoskuses. "Kuidas ta oskab seista, liikuda, marssides mängida. Seda on võimalik õppida, aga seda õpitakse aastaid. Orkestriga koos kaob üks suur kultuurikiht."
Kolmapäeval arutavad siseminister ning politsei- ja piirivalveameti peadirektor PPA orkestri tuleviku üle.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Aktuaalne kaamera"