"Kaitseväe orkestri laiali saatmine on otsus, mille osas on raske leida põhjendust," kirjutas Ott sotsiaalmeedias.

"Mõistan keerulist eelarvesituatsiooni, kuid 102-aastane kaitseväe orkester ei ole mitte ainult oluline sümbol vaid ka kõrgkultuuri kandja, kelle kontserte on Eesti rahvas nautinud erinevatel tähtpäevadel ja sündmustel. Igal kultuursel riigil on oma professionaalne sümfooniaorkester, ooperiteater, professionaalne esinduskoor ja kaitsejõudude orkester," lisas Ott.

"Ma ei pea õigeks, et Eestist saab üks esimesi riike maailmas, kus ei ole kaitseväel oma orkestrit," ütles ta veel.

Ott rääkis, et kaitseväe orkestril on üle 240 esinemise aastas. "Neid näeb riiklikel tseremooniatel, laulupeo rongkäigus, kõrgete külaliste vastuvõttudel ning nad veavad kõrgetasemeliselt Eesti Vabariigi aastapäeva paraadi. Seda rolli ei saa täita mitte ükski teine orkester," rõhutas kultuuriminister.

Oti sõnul ei ole nimetatud otsuse juures kaalutud pikemaajalisi mõjusid. "Üle sajandi kestnud traditsiooni katkestamine avaldab mõju meie väärtustele ja kultuurile laiemalt," sõnas Ott.

Ta lisas, et tulevikus ei ole sellise kutselise orkestri taasloomine sugugi lihtne, sest professionaalseid muusikuid ei pruugi sel hetkel olla piisavalt.

"Mina seda otsust õigeks ei pea ning minu arvates peame leidma teised lahendused. Kaitseväe orkestril on sümbolväärtus ja on seotud Eesti rahva jaoks oluliste traditsioonidega, mille kergekäeliselt lõpetamine ei ole Eesti huvides," ütles Ott veel.

Kaitseväe juhataja Martin Herem teatas pühapäeval pressiteate vahendusel, et kulude kokkuhoiu eesmärgil lõpetavad praegusel kujul oma tegevuse kaitseväe orkester ja kaplaniteenistus.