Klassikaraadio saates "Delta" arutlesid kaitseväe orkestri koondamise üle Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm, Kaitseväe orkestri kauaaegne peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan ja Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema.

Kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Veiko-Vello Palm kinnitas, et kaitseväe poolt on otsus lõplik. Ta leiab, et riigikaitse peab ka kärbete ajal arenema ja vajadusel saadakse hakkama harrastus-orkestritega.

"Seal on kaks protsessi taga. Üks on loomulikult riigi valitsuskulude kokku tõmbamine ja tegevuskulude kärpimine. Me eelistame kärpida tegevustest, mis kaudselt toetavad sõjalise riigikaitse elluviimist, aga ei ole sõjalise riigikaitse tuumik," rääkis Palm.

"Teine põhjus on see, et pikki aastaid on kaitsevägi tegelenud sellega, et muutuda tõhusamaks ja efektiivsemaks toetavate tegevuste poole pealt ja suunata kaitsevägi sõjalise poole peale ja kõvale sõjalisele riigikaitsele," selgitas Palm. "Seetõttu peame bürokraatlikus keeles rääkides ressursse meie jaoks vähemolulisematelt teemadelt suunama sinna, kus see meie arvates teeb rohkem pauku selle ühe euro eest."

Kaitseväe orkestri kauaaegne peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan on veendunud, et nii-öelda sisse ostetud orkester ei ole võrdväärne professionaalse ja spetsiaalselt kaitseväe jaoks väljakoolitatud orkestriga. Tema sõnul oleks orkestri laialisaatmisel Eesti esimene riik, kes kaitseväeorkestrit ei oma. "Ma ei tea ühtegi maailma sõjaväge, kellele ei ole orkestrit. Ma ei kujuta ette, millisel moel saab suvaline orkester täita riigiülesandeid," rääkis Saan. "Kuidas saab lasta orkestri, kes ei ole läbinud julgeolekukontrolli, Ameerika presidendi või Rooma paavsti juurde kolme meetri kaugusele?"

Saan teab omal nahal, et orkestri loomine ja kokkumängimine võtab aastaid. "Kaitseväe orkester on saanud korraliku väljaõppe. See on üks riigikaitse osa, olemas sõja- ja tööülesannetes. Kust te neid 40 inimest hakkate võtma, kes neid ülesandeid hakkavad täitma, milleks oleme välja õpetatud?" küsis Saan.

Palmi sõnul on kaitsevägi nõus latti langetama ja leppima amatöörlikuma orkestriga. "Amatööridest koosnev orkester ei ole kindlasti sama hea kui elukutselistest muusikutest koosnev orkester, seal pole kahtlust. Aga meeles peab pidama seda, et enamus inimesi, kes kaitseväe paraadil osalevad, on ka amatöörid," rääkis Palm. "Suures plaanis ja võrreldes paljude meie NATO liitlastega oleme siiski amatöörid, nii et oleme nõus leppima amatöörliku orkestiga."

Palm tõdes, et kindlat plaani kaitseväel edaspidiseks veel ei ole. "Oleme seda plaani välja töötamas ja on selge arusaam, et seda on võimalik teha. Ainus, mis puudub, on detailne plaan," ütles Palm.

Ka see, mis saab praegusestest orkestrantidest, on teadmata. Tallinna linnapea on pakkunud välja idee moodustada nii Kaitseväe orkestrist kui Politsei- ja Piirivalveorkestrist Tallinna orkester. Palm ei välista ideed kahe kollektiivi põhjal luua üks uus orkester. Ka Saan kiitis linnapead sellise idee eest.

"See, mida teeb Kõlvart, on riigmehelik käitumine. Pean väga lugu linnapea ettepanekust, ta proovib päästa, mis päästa veel annab," nentis Saan. "Aga kuidas ei tee seda kaitsevägi, kes on kutsutud ellu selleks, et kaitsta riiki, kultuuri ja rahvast? Seda teeb täna linnapea. Natuke piinlik lugu." Saan ei välistanud sellise pakkumise kaalumist, kuid tõstatas küsimuse, kas Tallinna linnal on finantsiliselt võimalik varustada orkestrit uute vormide ja pillidega, kui vanad kaitseväele peab jätma.

Eesti Muusikanõukogu juhatuse liige, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor Henry-David Varema ütleb, et kahe professionaalse orkestri koondamist kultuuripildis laiemalt vaadeldes on tegemist juhtumiga, mis tunnistab professionaalse kunstitaseme allakäiku raha puudusel ja selline tendents on kõrgkultuurile hävitav.

"Kahjuks näen ka Eesti kultuuriruumis tervikuna järeleandmist, et mis me ikka pingutame, laseme taseme alla, küll kuidagi ikka saab. See on väga murettekitav," tõdes Varema. "Usun, et antud probleemile peaks leidma lahenduse. Kaitseväe tippvormis olemisest võib rääkida, aga muusikas peab samuti olema tippvormis, seda enam, et me pole kellegagi sõjas ja teame, et mujal on see tase ülikõrge ja see pigem kogu aeg tõuseb."