"Orkester ei ole selline asi, mida saab lõhkuda, võtta siit vähemaks ja võtta sealt vähemaks," selgitas ta ja mainis, et PPA orkester on korra juba ühendamise üle elanud, kui 2010. aastal pandi kokku politseiorkester ja piirivalveorkester. "Praeguse ühendorkestri ülestöötamine on võtnud üle kümne aasta aega, seega seda otsust on keeruline kommenteerida."

Tema sõnul võib kaitseväe- ja piirivalveorkestrite ühendamine võib paberil näida lihtne, aga reaalsuses on see üsna keeruline. "Kahe orkestri peale on meil üle 300 mängu aastas ja ühe orkestriga seda ei suudeta ära teenindada," mainis Veerde ja rõhutas, et orkestrite liitmine tähendab tegelikult seda, et teha kõigile kohtadele tehakse konkurss ja tuleb uus komplekteerimine. "Praegu pole isegi teada, kui suur saaks olema uue orkestri isikkoosseis, kelle alla see läheb ja kes selle eest hakkab vastutama, küsimusi on väga palju."

"Suurim vahe on selles, et kaitseväeorkester on militaar-, meie oleme ikkagi tsiviilorkester," mainis ta ja rõhutas, et kuigi nad on siseministeeriumi haldusalas ja viivad läbi tseremooniaid, siis väga oluline osa on nede puhul ka avalikul kontserttegevusel. "PPA orkestri alla kuulub ka üks juhtivad big band'e, kes on seda kultuuri Eestis vedanud viimased 20 aastat, meie ampluaa on hoopis teistsugune ja palju laiem."

"Võib öelda, et PPA orkester on üks puhkpillimuusika eestvedajaid Eestis, me tellime palju uut muusikat puhkpilliorkestritele ja püüame seda arendada erinevate koosseisude ja koostöödega," nentis Kristiina Veerde ja lisas, et nende orkestri eelarve on pool miljonit eurot aastas. "Selle hulgas on nii personali- kui ka majanduskulud."