Kommentaari palju tähelepanu teeninud hetkeolukorrale andis kaitseminister Kalle Laanet, kes toonitas, et Kaitseväe orkestri likvideerimisele tema allkirja andnud ei ole ning orkestri laialisaatmisele otsitakse alternatiivi. "Mina oma otsust veel teinud ei ole," ütles Laanet.

Siseminister Kristian Jaani  avaldas oma tähelepanekuid PPA orkestri osas ja toob välja võimaluse kahe orkestri baasil luua üks uus kollektiiv. Jaani peab argumendiks, et sellisel juhul oleksid orkestrantide-dirigentide palgad konkurentsivõimelisemad ja toonitab orkestri olemasolu vajalikkust. "Me otsime praegu lahendust kitsaskohtadele, sest Eestil peab olema professionaalne puhkpilliorkester," ütleb Jaani. "Praegu me ei tea, millisel kujul, millise rahastamismudeliga ja millises juriidilises kehas orkester jätkab."

Kultuuriminister Anneli Ott kutsus lõppenud nädalad kolleegid kokku ja tema juhtimisel moodustati töörühm, mis hakkab kustutama orkestrite koondamisega süttinud pahameelelõket. "Ma arvan, et orkestrite koondamise otsused on olnud rutakad," ütles Ott, kelle sõnul kultuuriministeeriumi juurde loodud töögrupi esimesi samme saab näha juba järgmisel nädalal.

Puhkpillimuusika ja kahe orkestri teemal on oma arvamusi avaldanud dirigendid, muusikud ja kultuurielu esikõnelejad. Ühena esimesena reageeris Kaitseväe orkestri koondamise plaanist kuuldes Europarlamendi saadik Urmas Paet. Paet leidis, et orkestri töö jätkumine on oluline. "Tuleb vaadata konteksti," ütles Paet. "Tegemist on 103-aastase väga hea kollektiiviga, see on pikk ja oluline traditsioon. Kaitseväe orkester on sümboli väärtusega ja enamikul maailma riikidest on selline orkester olemas." Selle kohta, kas erakonnakaaslane Kalle Laanet on õigel teel, arvas Paet, et aega otsuste tegemiseks veel on.

Eesti Puhkpillimuusika Ühingu tegevsekretär Valdo Rüütelmaa kinnitas saatele Helikaja, et kahe tipp-kollektiivi likvideerimine on kogu kodumaise puhkpillimuusika jaoks väga valus otsus. "Kui kaotatakse tipud, jääb ka teistel siht väiksemaks," oli ta kindel. "Tegelikult peame aru saama, et siin taga on kogu meie kultuur ja Eesti kodanike ootus professionaalsele muusikakunstile, sellised tähtsad küsimused ei saa olla ühe allkirjaga kaotatavad."

Puhkpillimuusika ajalugu uurinud ja sellest teadustöö kirjutanud EMTA emeriitprofessor Olavi Kasemaa rääkis saates, mil moel on kodumaised puhkpilliorkestrid seotud nii Suure Prantsuse revolutsiooni kui teatrite Vanemuise ja Estonia tekkega. "Prantsuse Rahvuskaardiväe puhkpilliorkestrisse muusika ettevalmistamiseks asutati muusikakool, millest hiljem kasvas välja Pariisi Konservatoorium," rääkis Kasemaa.

Kasemaa selgitas, et puhkpillimuusika populaarsus Eestis sai sütitatud vennastekoguduste levikuga ning orkestrite tohutu populaarsusega kasvas Eestis muusikaline kirjaoskus, esineti laulupeol ja orkestritega olid seotud kõikvõimalikud seltsid ja näitemänguringid. "Puhkpillimuusika oli kõikjal ja selle tõusujoone lõikas julmalt läbi 1940 aasta, kuid nõukogude Eestis loodud esimene kunstiline kollektiiv oli just puhkpilliorkester," rääkis ta.

Kasemaa rääkis, mil moel on sündinud PPA orkester ja Kaitseväe orkester ja tema sõnul on praegused kõne all olevad orkestrid hoopis enamat kui kaks pillipunti. "Iseseisev Eesti, iseseisev piirivalve, iseseisev politsei ja iseseisev kaitsevägi – nende asutuste juures tegutsevad kutselised orkestrid on sümbolid," rõhutas Kasemaa. "Tseremoniaalmuusikat esitav riiklik orkester on meie esimene visiitkaart presidendi külalistele, selle kontakti kaudu me loome Eesti mainet. Selliste orkestrite olemasolu on kultuuri küsimus, see on järjepidevuse küsimus, see on riiklik küsimus".

Ent miks puhkpillimuusika on puudutanud kõikide eestlaste südameid? Olavi Kasemaa rõhutas, et puhkpilliorkestrid on alati olnud kirjaoskuse ja hariduse kandjad. "Laulukoore oli lihtsam luua, aga orkestrite loomine nõudis raha pillide ostmiseks. Orkestris olid mehed, kes pidid oskama pilli mängida, tundma nooti ja olema igati distsiplineeritud. Ka sõjaväes oli eesti poistel kergem, kui nad mängisid sõjaväeorkestris." Kasemaa teadis ka rääkida, et sõdades pole pillimehi tapetud, kuna need olid väljaõppinud ametimehed. "Pillimehed oskasid kunsti, mida teised ei teadnud, aga millel oli inimestele nii suur mõju", ütleb ta kokkuvõtteks.

Olavi Kasemaa tunnistas, et orkestrite koondamise teade tegi teda väga kurvaks. "Sellisel juhul on lisaks muule tegemist riigiresursside raiskamisega, sest kõik orkestrandid on riigi kulul mitmes koolis haritud. Väga mõtlematu on visata prügikasti kõik see, mis on aastatega üles ehitatud", ütleb ta. "Riigi valitsejatelt ootaks oskust riiki valitseda."

Dirigent Risto Joosti sõnul on muusikaüldsus šokeeritud plaanidest sulgeda kaks Eesti tipporkestrit. "Pelgalt selle idee väljatulemisega teevad kaitsevägi ja Politsei- ja Piirivalveamet oma institutsioonide mainele määramatult suurt kahju".

Vanemuise Sümfooniaorkester andis 20. mail hooaja lõppkontserdi Klassikaraadio otse-eetris. Kontserdi lisaloo pühendasid orkester ning teatri muusikajuht ja peadirigent Joost oma kolleegidele kaitseväe orkestris ja Politsei- ja Piirivalveorkestris. "Edward Elgari sünnimaa, Ühendkuningriik omab kaitseväes 14 erinevat muusikalist kollektiivi 753 professionaalse muusikuga," rääkis Joost.

Viimase nädala jooksul on puhkpilliorkestrites kõneledes kasutatud sageli väljendit "sümbol". Ka MTÜ Puhkpillimuusika Koda on algatanud toetusallkirjade kogumise kutseliste orkestrite kui kultuuriväärtuste ja riigisümbolite tegevuse jätkamise toetuseks.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo sümboolikanõunik Gert Uiboaed täpsustas saates riigisümboli olemust ning sedastas, et kuigi riigisümbolid on seadusega sätestatud, siis rahvussümbolite mõiste on palju laiem. "Laias plaanis me võiksime öelda, et rahvussümbolid on kõik need ühiskondliku kokkuleppe korras sümboolse väärtusega esemed, väärtusekandja, miks mitte ka isikud, kes Eesti identiteedile aluspõhja annavad",  räägib Uiboaed. Orkestrite koondamisplaani võrdlust rahvussümboli kallale minemisega, on tema meelest õigustatud. "Jah, see võib kindlasti nõnda olla", ütleb Uiboaed. "Riigisümbol kõige klassikalisemas tähenduses kindlasti orkester ei ole, aga rahvussümbol – miks mitte!"

Politsei- ja piirivalveorkestri dirigent Riivo Jõgi ütles ajalehele Postimees, et orkestrite likvideerimise näol on tegemist kultuurigenotsiidiga. Tallinna Linnaarhiivi juhataja, ajaloolane Küllo Arjakas ütleb aga, et praegust sündmuste kulgu vaadates ei ole siin tegu ei riigi sümbolite kallale minekuga, veel vähem kultuurigenotsiidiga. "Riigil on olemas oma lipp, vapp ja hümn, aga riigil on olemas ka oma visiitkaardid," ütles Arjakas. Tema sõnul on kaitseväe orkester on üks riigi visiitkaartidest, millele võib omistada sümbolväärtuse.

Saates kommenteeriti ka Tallinna linnapea ettepanekut Kaitseväe orkestri edasise juriidilise kuuluvuse osas. Eesti Töötukassa teenusejuht Livia Laas püüdis saates lahendust leida olukorrale, kus potentsiaalse 70 töötu muusikut kohta on Töötukassa pakkumiste hulgas kümme tööpakkumist.

Helikaja toimetajad on Marge-Ly Rookäär ja Lisete Velt, helioperaator Katrin Maadik.