"Loovuurimuseses pole midagi uut. See on eriti viimase paari aasta jooksul jõudsalt arenenud. Loovuurimuse positsioon ja tema suhe traditsioonilisemate teadusloome uurimustega muutumas. Loovuurimus tähendab uurimustööd, mis toimub läbi loomeprotsess," selgitas Eesti kunstiakadeemia teadusprorektor Alu Allas ja lisas, et nad ei püüa vastanduda teistele uurimustööde vormidele, sest iga uurimustöö on loominguline, aga loovuurimuse väljund võib olla väga mitmekesine. "Meie raamleppe eesmärk on sõnastada meie endi jaoks, mis on loovuurimus ja  mis on doktorikraadi tegemise mõte loovuurijatele endile."

BFM-i doktoriõppekava juht Indrek Ibrus sõnas, et kui reaalteadustes on avastamise faktor ja teadlased n-ö kisuvad teadmise sellest maailmast välja, siis kujundi loome vaaternurgast loovad kunstid teistsuguseid fakte ja annavad teistmoodi keele, mille vahenditega saame rääkida teistsugustest asjadest. "Kunsti ongi vaja, et rääkida teistsugustest protsessidest."

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalmu sõnul pole võimalik ilma loovuseta mingit teadust teha. "Kui mõelda, mida on loovuurimusel ühiskonnale öelda, siis tänu loovuurimusele meie intellektuaalne elu ja meid ümbritsev keskkond rikastub tohutult. See tähendab üleüldist kvaliteedi tõusu kõigile, kes sellega kaasa tulevad", lisas Kalm. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja sõnul on kõrgharidusel loovuurimuse läbi tulevikus suur võimalus. "Lisaks sellele, et meil on loovuurimus ja doktoriõpe, loodame, et kuna meie õpetus peab olema teaduspõhine, saab loovuurimusest igapäevane osa õppetööst kõigis loovülikoolides. Loomulikult, loovuurimus aitab ühiskonda. Loovuurimus tõstab loovhariduse täiesti uuele tasemele."

Sümboolselt allkirjastati raamlepe EKA tekstiilidisaini külalisdotsent Varvara Guljajeva ja Tallinna Ülikooli doktorandi ja CUDANi nooremteadur Mar Canet' (Varvara & Mar) neurokudumis, mis tõlgendas kolme rektori ajulained ühtseks loovuurimuslikuks ühiskudumiks.