Galerii: sõjaväeorkester alustas sõjamuuseumi all tegutsemist kontserdiga
Reedel alustas sõjamuuseumi koosseisus tegutsemist sõjaväeorkester. Selle tähistamiseks andis orkestri brassansambel Top Brass sõjamuuseumi õuealal Viimsi mõisas kontserdi.
Kaitseväe orkestrina tuntud orkester on ajalooliselt kandnud erinevaid nimesid. Aastatel 1919-1928 oli Eestil sõjaministeeriumi orkester ning aastatel 1928-1934 kaitseministeeriumi orkester. Nüüdsest kannab Eesti sõjaväemuusika lipulaev sõjaväeorkestri nime.
1. oktoobrist on sõjaväeorkester kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi struktuuriüksus. Orkester jätkab senises 41-liikmelises koosseisus, kuhu kuuluvad 37 muusiku, kolme dirigendi ja noodikoguhoidja osalise tööajaga ametikohad.
Kaitsevägi annab sõjaväeorkestrile kasutada vormiriietuse ja kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) katab orkestri olemasolevate prooviruumide rendi Tallinnas Tatari tänaval.
Sõjaväeorkester jääb riigi esinduspuhkpilliorkestriks ning riiklike esindusürituste läbiviimine on ka edaspidi tagatud. 11. oktoobril astub sõjaväeorkester üles Eesti presidendi ametisse vannutamise tseremoonial nagu ka kõigil tulevastel presidendi kantselei ja kaitseväe pidulikel tseremooniatel, samuti diplomaatilistel sündmustel.
Sõjaväeorkestri ülesanne on lisaks hoolitseda sõjaväemuusika levitamise eest, teha koostööd teiste Eesti orkestritega ja edendada professionaalse puhkpillimuusika kultuuri.
Eesti esindamise kõrval on sõjaväeorkestril võimalus ise kontserte korraldada ja esineda ka teistel avalikel üritustel.
Tulenevalt valitsuse soovist vähendada tegevuskulusid ja järgida riigi eelarvestrateegias seatud tegevuskulude kokkuhoiu eesmärki, teatasid nii kaitsevägi kui ka politsei- ja piirivalveamet mai keskel oma orkestrite koondamisest. See tekitas suure poleemika, mille järel otsiti võimalusi mõlema orkestri tegevuse jätkamiseks.
Toimetaja: Merili Nael