Sõjaväeorkestri juht: eesmärk on praegust koosseisu koos hoida

Endine kaitseväe orkester, uue nimega sõjaväeorkester, annab 10. novembril Estonia kontserdisaalis sügiskontserdi. Sõjaväeorkestri peadirigent Simmu Vasar loodab, et olukord orkestri töökorralduses muutub ning peagi saab osakoormuse asemel tegevust jätkata taas täiskoormusel.

"Töökorraldus on muutunud selle poolest, et paljuski on muutunud meie staatus. Vanasti olime kaitseväes tegevväelased, nüüd me oleme tsiviilid," rääkis Klassikaraadio "Delta" saates sõjaväeorkestri juht ja peadirigent Simmu Vasar. "Orkester veel kohaneb uue ajaga."

Orkestri eelarve vähenes poole võrra ning muusikud töötavad osakoormusega, mis on toonud muutusi ka koosseisus. Küll aga loodab Vasar, et tulevikus saaks orkester teha tööd täiskoormusel ning seetõttu on paremad võimalused palgata kõrge tasemega professionaalseid muusikuid.

"Eesmärk on ka seda koosseisu praegu, kes on veel jäänud, ikka koos hoida," rääkis Vasar.

Osakoormusega töötamine on Simmu Vasara sõnul muutunud isikupõhiseks. See tähendab, et arvestada tuleb inimeste töötundide lugemise ja ajaplaneerimisega. "Seda peab tõesti tegema isikupõhiliselt," rääkis Vasar ja lisas, et kõik orkestrandid ei pruugi esineda igas koosseisus, mistõttu tuleb planeerida ka prooviaegu.

Kolmapäeval, 10. novembril annab sõjaväeorkester täispika sügiskontserdi Estonia kontserdisaalis. Ettekandele tulevad Heino Elleri, Alfred Reedi, Igor Stravinski ja James Barnes'i teosed. "Kava on väga nõudlik, väga raske," ütles Vasar ja lisas, et orkestrit juhatavad Peeter Saan, Toomas Vavilov, Valter Soosalu ja Teet Raik. Solistidena astuvad üles Johan Randvere ja Rene Soom.

Varem on orkestri kontserdid olnud tasuta. Seekord see nii pole. "Kuna meil ei ole enam selles mahus riigi või kaitseväe rahastust taga, siis me peame tõesti kontserdipiletitega natukene kompenseerima kulusid, mis kontserdile lähevad," selgitab Vasar ja loodab, et see ei ehmata ära ei uusi ega vanu austajaid.

Simmu Vasara sõnul on kurb, et puudub koostöö ajateenijatega, sest varem said noored ajateenijad enda muusikalised oskused proovile panna kaitseväe orkestris. Näiteks said orkestris ajateenistuse sooritada need noored muusikud, kes õppisid mõnda pilli. Vasara sõnul oleks ligikaudu aastane paus muusikast mõjunud neile noortele rängalt, kuid see oli viis, kuidas ühendada kohustus Eesti riigi ees, kuid samas harjutada pilli ja parandada oskusi.

Toimetaja: Lisete Tagen, intervjueeris Kersti Inno

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: