Kodune kultuurisoovitus | "Love, Death & Robots" pühitseb lühifilmiformaati

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
"Love, Death & Robots" teine hooaeg Autor/allikas: Netflix

Netflixi megalomaania juures, kus üritatakse koorida paremik nii sarjade, mängufilmide, dokkide kui tänaseks ka lühifilmide vallas, on üks kiiduväärsemaid algatusi lühianimatsioonidest koosnev sari "Love, Death & Robots". Arvatavasti pole kunagi varem autorianimatsioon nii suure auditooriumi ette jõudnud, õnneks on see ka valik piisavalt mitmekülgne, et rahuldada isegi žanrifänne.

"Love, Death & Robots" teine hooaeg, mis mais Netflixi vahendusel vaatajate ette jõudis, on võrreldes avahooajaga siiski palju kiduram: esimesel korral sai näha 18 erinevate tegijate käe all valminud filmikest, antud korral aga vaid 8 lühilugu. See aga ei tähenda tingimata halba, kuna antud juhul pole valikus suvalisena näivaid filmieksperimente, vaid igaüks neist toimib hästi nii eraldi kui ka osana laiemast narratiivist. Kureeritud tervikuna küsivad need filmid üsna provokatiivselt, kuhu võiks inimkond liikuda mõnesaja aasta pärast, pakkudes sellele küsimusele ka häirivalt tõenäolisi lahendusi.

Tahes-tahtmata on lühifilm üks selliseid formaate, mille juurde on väga keeruline laiemat vaatajahulka meelitada. Kinos sa lühifilme näidata ei saa, kuna mõnekümne minuti pärast keegi sama kallist piletit osta ei raatsi. Lahenduseks on lühifilmikassetid, aga see nõuab jällegi kureerimist ja koostööd, mis sunnib taas järgima teatud mõttes täispika filmi reeglistikku. Oscaritel pärjatud lühifilmid saavad korraks tähelepanu, siinkohal on tulnud õnneks appi ka Netflix, kes rabab need kiirelt oma valikusse. Parimaks sillaks saab aga just "Love, Death & Robots", kus antakse filmitegijatele temaatiline platvorm – antud juhul hulljulge sci-fi –, mille raames saab siis kõiki visuaalseid vahendeid kasutades eksperimenteerida.

Kui temaatiliselt võib seekordse hooaja läbivaks jooneks pidada teatud murelikkust inimkonna tuleviku üle, siis žanriliselt on pea iga lühilugu erinev: avafilm "Automated Customer Service" on tõeliselt hoogne robottolmuimejate-satiir, "The Tall Grass" lovecraftilik poeetiline õudus, "All Through The House" läheb parimate jõulufilmide ridadesse ning "Life Hutch" on tipptasemel kosmose-action. Tegelikult on isegi kahju, et kogu hooaeg kestab veidi alla kahe tunni, kuna see mitmekülge valik kisub mõne hetkega kaasa ning äkitselt avastadki, et kõik osad on vaadatud.

Loodan, et esimesed kaks hooaega on vaatajatelt piisavalt head tagasisidet saanud ning Netflix julgeb sedalaadi eksperimente tulevikus veelgi teha. Mind isiklikult huvitab väga, mis lühifilmimaailmas toimub, paraku pole just liiga palju võimalusi end sellega kursis hoida. "Love, Death & Robots" annab aga tegijatele eelarve, millesugusest ilmselt lühifilmide puhul muidu unistada ei saakski (no kui tihti ikka saad Michael B. Jordani oma lühiloo peaossa!), ning sellest sünnib puhast kulda.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: