Ilja sõnul kuulub kaitseväe orkester traditsiooniliselt pea iga riigi kaitseväe juurde. "Kui Eestist on saamas üks ainuke või väheseid selliseid riike, siis sellest muidugi on väga kahju," rääkis ta.

"Ühest küljest on see ju nii meie professionaalse muusikakultuuri kui ka militaarkultuuri osa ja kindralleitnant Herem ühes intervjuus ütles, et kaitseväe eelarve on ette nähtud riigi kaitsevõime kindlustamisele, aga mitte puhkpillimuusika või Eesti muusikakultuuri alles hoidmisele, finantseerimisele."

Ilja sõnul on kaitseväe orkester oluline osa militaarkultuurist ja militaartraditsiooni ning sõjaväelise järjepidevuse säilitamisest. "Ma arvan, et see on väga oluline, et meie kaitseväel on orkester ja loodetavasti leitakse võimalus, et see praegu õhus kõlav idee mõlema orkestri koondamisest, et seda ei juhtu," rääkis ta.

Nii Soomes, Lätis kui Leedus on kaitseväel mitu orkestrit, tõi Ilja näiteks.

Samas ei oleks tema sõnul ka orkestrite sõjamuuseumi alla viimine selge lahendus, kuna ka muuseum saab raha kaitseministeeriumi eelarvest.

Orkestrite säilitamine on oluline ka selleks, et säiliksid Eesti muusikute töökohad. "Muusika- ja teatriakadeemia rektorina olen seda meelt, et muusikute töökohad Eestis ei tohi mingil juhul väheneda. See oleks väga halb signaal meie noortele, et riik teid ei vaja, ärge õppige muusikat. Seda enam, et vahepeal oli kuulda ka kaitseväe poolt, et aitab ka amatöörorkestrist või üldse hakatakse sisse ostma teenust," rääkis Ilja.

"Igasugune muusikute töökohtade vähenemine on meie professionaalsele kultuurile kahjulik, isegi võiks öelda ohtlik," lisas ta.

Rahvusooperi juurdeehitus võiks tuua ooperilavale kõrgema kunstilise taseme

Riiklikult tähtsate kultuuriehitistena saab teiste seas toetust ka rahvusooper Estonia hoone juurdeehitus. Ilja sõnul on oluline, et oopereid ja ballette saaks etendada neile sobivas keskkonnas. Tema sõnul võib oodata, et nelja objekti toetamisel algavad siiski vaidlused.

"Meie rahvusooperi saal on ehitatud draamateatriks ja akustika ei võimalda muusikal seal tõeliselt rikkalikult publikut lummavas akustilises keskkonnas mõjule pääseda," sõnas ta.

Ilja sõnul võimaldaks kaasaegsetele nõuetele vastav saal tänapäevaseid lavatehnikaid, efekte, kõrgel kunstilisel tasemel ooperi- ja balletietendusi. Ta rõhutas, et see on ka oluline, et Eesti noored lauljad näeksid, et Eestis on võimalik oma karjäär üles ehitada.

"Ja lisaks ega maailmatasemel ooperi- või balletitähed ei tule sellesse meie väga armsasse ja meie südames soojas nurgas olevale rahvusooperiteatri lavale, sest lihtsalt tingimised pole need, mida oodatakse," sõnas ta.

Koroonaajal on Eesti muusikutel läinud võrdlemisi hästi

Kolmapäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et muusika- ja teatriakadeemia sügisest enam lavakooli juhina ametis olnud Jaak Printsi lepingut ei uuenda.

"Jaak Printsiga oligi sõlmitud kolmeaastane leping, mis puudutab administratiivseid ülesandeid ehk lavakunstiosakonna peakoordinaatori ametit, loomulikult Jaak Prints jätkab kursuse juhendajana," rääkis Ilja. Ilja sõnul ei ole võimalik lepingut ka üle kolme aasta uuendada.

Sügisest võtab Printsi ameti üle Mart Koldits. "Tema puhul me ootame suure huviga seda, et puudus või õieti vajakajäämine, mida meile on aeg-ajalt ette heidetud, ehk dramaturgide ja lavastajate õpetus, viia uuele tasemele ja ma arvan, et Mart Koldits on selleks väga sobiv inimene," sõnas ta.

Ilja sõnul ei ole tema ringkonnas tulnud ette, et keegi oleks pandeemia tõttu muusikuametist loobunud, kuid tõdes, et aasta on muusikutele raske olnud.

Ülejäänud maailma piirangutega võrreldes on Eesti muusikutel siiski veidi paremini läinud. "Kui võrrelda Eestit teiste maailma riikidega, siis ausalt öeldes on meil läinud päris hästi, kui mõtlema tagasi 2020. aasta lõppu, siis meil oli 50 protsendilise piiranguga teha kontserte, teatrietendusi," sõnas ta.

Siiski oleks Ilja hinnangul võinud talvel kontserdisaalidele ja teatritele seatud piirangud olla leebemad ning peale asutuste sulgemist ei olnud ka näha, et see oleks nakatumisnäitajatele mõju avaldanud.