Urmas Vadi lugemissoovitus. On nagu on

Foto: ERR

Urmas Vadi märgib oma sellereedeses lugemissoovituses, kuidas Peeter Sauteri Loomingu Raamatukogus ilmunud romaani "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas" võib lugeda mitut moodi – kui järge eelmistele, kui eraldiseisvat lugu ja kui anarhistlikku reisikirja.

Peeter Sauteri romaani "Surm Bulgaarias. Kõik hinnas", mis on ilmunud Loomingu Raamatukogus, võib lugeda mitut moodi. Seda võib võtta Sauteri raamatute "Ära ja jäta mind rahule" ja "Sa pead kedagi teenima" järjena. Minajutustaja on Peeter, nagu ikka, kuid naispeategelase nimi selles raamatus on Julia. Aga ta on siiski väga äratuntav eelmiste raamatute naisena. Ka mehe-naise käitumis- ja suhtlusmuster on samad. Kui esimeses raamatus peale piinarikast suhet otsustati abielluda ja teise romaani lõpus otsustati peale piinarikast kooselu lahutada, siis selles raamatus, mis on ehk kõige lohutum neist kolmest, saab selgeks, et piinarikas suhe ja lahutus kestavad edasi. Nii, et ei saa öelda, et Sauteri raamatutes pole sündmusi, nad on lihtsalt sellised suuremad ja sujuvamad ja ei sähvi nii täpselt ja sagedasti nagu õmblusmasin.

Teine võimalus on lugeda seda raamatut täiesti eraldi ja iseseisvalt, teadmata midagi Sauteri eelmistest raamatutest, lihtsalt kui üht lugu, kus reisile sõidab üks sadomasohistlike kalduvustega paarike. Seda peamiselt vaimselt, siiski ka füüsiliselt, kord kukub naispeategelane endal lõua katki, siis kukub Peeter endal pea veriseks, mingi aeg hiljem lööb Julia rusikaga näkku, jalgadega kõhtu. Kuid peamine askeldamine käib ikka hinge kallal, milles mõlemad osapooled songivad kahvlitega nagu ammu hangunud toidus. Nagu ütles Juhan Liiv – Ilus ta ei ole.

Ja muidugi üks võimalus on romaani "Surm Bulgaarias" lugeda kui anarhistlikku reisikirja. Või kui reisisaatja hirmuunenägu ja turismifirmade õõnestustööd. Ma pole kunagi käinud Bulgaarias ja hetkel peale selle raamatu lugemist, esimese asjana ei torma ka. Sest Bulgaarias võib sind oodata surm! On ikka päris ahvatlev aga natuke ka hirmus, kui võtad endale paketi – kõik hinnas. See on mulle alati natuke liiga eksistentsiaalselt kõlanud, kuidagi lõplikult. Ja Sauter oma tekstis seda kujundit ka kasvatab. Tõepoolest, kui kõik on hinnas, siis tekivad küsimused, et mis see siis ikkagi on, mis on hinnas? Kas ehk kusagil peenikeses kirjas, lepingu lõpuosas on ära toodud, et teie paketil on ka väikene iseärasus, et teid ootab hotellitoas voodil saunalinast voolitud luik ja teiselpool voodit istub surm! Seda surma ja suremise teemat on siin raamatus tõesti palju, eriti siis, kui peategelane Peeter on haiglas ja ta mõtiskleb:

"Ei anna ma Julia eest elu. Ei enda ega kellegi teise elu. Ei ole minu anda, vabandage. Isegi kui tahaksin. Kes su sita elu üldse tahab. Elu ei saa anda armastuse, vaid ainult surma eest. Selline on kaup, kõik on hinnas."

Need read on minu jaoks selle raamatu kvintessents. Kogu romaani kannab justkui fatalistlik vibe. Ühelt poolt lastakse kõigel kuidagi omasoodu minna, on väsitud midagi muutmast. Isegi auto, mida romaani alguses Peeter remontida laseb, ei saa valmis. Ja ei saa ka raamatu lõpus valmis, või siis väike lootus on, aga tõesti väike. Kõik läheb niikuinii lõpuks nagu minema peab ja peategelastest endast ei sõltu midagi. Tervishoiuspetsialist saaks siinkohal muidugi vastu vaielda, kindlasti oleks tal palju häid näpunäiteid a'la isegi kui kõik õlu on tasuta, siis sina ei pea kogu õlut ära jooma! Aga nii nagu Peeter ei kuula Bulgaaria arste, nii poleks ka meie spetsialistil suurt sõnaõigust, sest olles elus ja tagasi Eestis nendib Peeter oma on-nagu-on ilmavaatega:

"Arvasin lahutades, kõik, finito la commedia. Basta. Eksisin. Järellainetena tuli ikka ja jälle tagasi. Otsisime teineteist. Saime kokku. Endless pain, endless gain."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: