Suri kunstiteadlane Vilma Reinholm

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kunstiteadlane Vilma Reinholm (27.02.1929–15. 07.2021). Autor/allikas: pressimaterjalid

15. juulil lahkus meie hulgast Eesti kunstnike liidu auliige, kunstiteadlane Vilma Reinholm (27.02.1929–15. 07.2021).

Vilma Reinholm, abiellumiseni 1953. aastal Roost, sündis 1929. aastal Tallinnas ja lõpetas 1948. aastal Tallinna 3. Keskkooli. Samal aastal asus ta õppima Tartu riikliku ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda kunstiajalugu, kus tudeerimine jäi katki tollaste valusate haridusreformide tõttu, mistõttu töötas 1950–1953 spordiühingus Kalev. Õpinguid sai Reinholm jätkata taasavatud kunstiajaloo erialal 1953. aastast, mille lõpetas 1957. aastal ajaloolase-kunstiteadlasena, uurides diplomitöös portreekunsti.

Reinholm töötas aastatel 1957–1992 Eesti NSV kunstnike liidus, olles üks selle alustalasid: 1962. aastani asjadevalitseja, siis loomingulise sektsiooni juhataja ning alates 1991. aastast referent. Reinholm oli kaua aega üks Eesti kunstnike liidu tegevuse korraldajaid. Eesti kunstnike liidu liikmeks astus Reinholm 1964. aastal ning nimetati auliikmeks 2003. aastal.

Kolleegid hindasid Reinholmi hea organisaatori ja suhtlejana, kes panustas iga-aastaste kunstinädalate korraldamisesse, lisaks kuulus ta mitmetesse kohalikesse ning üleliidustesse valdkonda suunavatesse organisatsioonidesse. Reinholmi oluliseks panuseks oli kolleegide hinnangul loomeliidu arhiivi loomine ja teda iseloomustas süvitsi minek, täpse ning üksikasjaliku teabe armastus. "Vilma oli läbi aastakümnete kunstnike liidu mälu," tähendas kolleeg Jüri Hain. Vilma Reinholm on pälvinud 1987. aastal "Eesti NSV teeneline kunstitegelane" tiitli.

Reinholm spetsialiseerus uuema tarbekunsti uurimisele. "Vilma juhtis kunstnike liidus sisuliselt kogu tarbekunsti elu ning panustas tugevalt ka tarbekunstimuuseumi tegemisse," sõnas muuseumi direktor Merike Alber.

Haini sõnul olid Reinholmil äärmiselt põhjalikud teadmised tarbekunsti osas ning erinevalt paljudest uurijatest oli ta valmis ka unikaalset infot lahkelt teistega jagama. "Ta teadis kõikidest tarbekunsti aladest kõige rohkem – keegi ei suutnud temaga võistelda."

Reinholm kureeris mitmeid näitusi, pani kokku ülevaateid, katalooge, avas tarbekunstnike tegemisi. Tema kirjutatu seas on näiteks "Ellinor Piipuu" (1974), "Eino Mäelt" (1980),  "Anu Raud" (2013),  õpilastele suunatud teos eesti kunstist "Эстонское изобразительное искусство" (Moskva, 1964). Kunstiteadlasena kirjutas ta eri valdkondadest, nagu keraamika, tekstiil, klaas, lisaks tegi ta kaastööd tuntud ajakirjale Isskustvo, kohalikule almanahhile Kunst ning mitmetele teatmeteostele.

Sõbrad ning kolleegid jäävad Vilma Reinholmi mäletama kui avatud inimest ning Eesti tarbekunsti elavat varamut.

Vilma Reinholmi ärasaatmine toimub laupäeval, 24. juulil kell 13.30 Pärnamäe krematooriumi suures kabelis.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: