AC/DC "Highway To Hell" (1979)

Oluline album, sest AC/DC-le omaselt ei ole seal halbu lugusid ja see plaat oli viimane, mis tehti laulja Bon Scottiga. – Rain Joona (Elephants from Neptune)

Them Crooked Vultures "Them Crooked Vultures" (2009)

Ma siis panustan millegi kaasaegsemaga. Supergrupp, kus mängivad Dave Grohl (Nirvana, Foo Fighters), Josh Homme (QotSA, Kyuss) ja John Paul Jones (Led Zeppelin). Lisaks abimehena laval ja stuudios suurepärane muusik Alain Johannes. Tegemist on ideaalselt välja kukkunud plaadiga, kus iga maestro saab piisavalt ässata, kuid ei riku sellega lugu ennast ära. Tundub selline plaat, kus üks vanameister ja kaks frontman'i tõesti pingevabalt ennast naudivad ja lihtsalt ajuvabalt ägedaid käike lahmivad. – Jon Mikiver (Elephants from Neptune)

Led Zeppelin "Led Zeppelin I" (1969)

See toores, vahetu energia, tahe mängida. See album mõnes mõttes seadis lati ja ühtlasi sillutas tee 60ndatest 70ndatesse – folgilikust bluusirokist suurde staadionirokki. Robert Planti hääl lõi selle klassikalise n-ö rokivokaali kuvandi ja ausalt öeldes pole pärast seda keegi suutnud sellist taset saavutada. Just see käre kitarrilik tämber ja samas ülimalt maitsekas ja üdini hingestatud tunnetus. – Robert Linna (Elephants from Neptune)

Bob Seger & The Silver Bullet Band "Live Bullet" (1976)

See on lihtne feel good album, kus on kõik live-kontserdi elemendid, mida üldse tahaks ühelt klassikaliselt rokibändilt kuulda – väga tight band, jämmid, retsid soolod ja eepiline vokaal ja veits saksi. Ideaalne autosõidu plaat. Plaadi avalugu on cover "Nutbush City Limits". – Markko Reinberg (Elephants from Neptune)

Foo Fighters "Wasting Light" (2011)

"Wasting Light" toob minu jaoks suurepäraselt esile rokkmuusika jõulisuse ja eheduse. Ülimalt hea energiaga sisse mängitud lood ja ka albumi üldine saund on terviklikult väga nauditav. Dave Grohli looming on minu jaoks just sellel albumil puhas kuld ja Taylor Hawkinsi trummipartiid on samuti väga inspireerivad. – Ott Adamson (Põhja Konn)

Saimaa "Urheilu-Suomi" (2017)

Parim plaat üldse! – Valter Soosalu (Põhja Konn)

Tool "Lateralus" (2001)

Erakordselt tugev album nii muusikaliselt, tehniliselt, saundi kui ka tekstide poolest. Kolm lugu albumil on mu muusikalist kõrvaringi eriti tuntavalt avardanud: "Schism", "Parabola" ja "Lateralus" – kusjuures igaüks täiesti eri suunas. – Lauri Metsvahi (Põhja Konn)

Yoko Ono ja John Lennon "Double Fantasy" (1980)

Mulle meeldivad ainult Yoko Ono laulud "Double Fantasy" pealt. – Siim Avango (Põhja Konn)

Paul McCartney and Wings "Band on the Run" (1973)

Taasavastasin enda jaoks hiljuti McCartney loomingu. "Band on the Runi" juures mulle meeldib selle kohati hektiline ja impulsiivne struktuur. – Jürgen Kütner (Põhja Konn)

Rival Sons "Great Western Valkyrie" (2015)

Rival Sonsi esimest korda kuulates lummas mind laulja võimas hääl, millesarnast polnud ma varem kuulnud. Ansamblil on neli albumit, aga kindlasti kõige küpsem ja seksikam neist on "Great Western Valkyrie". – Kristen Kütner (Põhja Konn)