22. juulil 303 aastat tagasi valis Vene tsaar Peeter I just Kadrioru oma uue lossi ja pargi asukohaks.

"Juhtub harva, kui ajaloolistel hoonetel on nii täpselt, kuupäevaliselt määratletav sünnipäev," märkis "Aktuaalsele kaamerale" Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre.

"See oli päev, kui tema majesteet Peeter I oli siin ja pandi paika gabariidid ja löödi vaiad sisse, kus saavad olema kanalid, park, ülemine ja alumine aed, loss ja selle tiibhooned. Seda päeva tähistame me Kadrioru sünnipäevana 2000. aastast," lisas ta.

Sünnipäevapidustuste raames toimusid neljapäeval mitmed ekskursioonid nii pargis kui näitustel, samuti maastikumängud. Päeva lõpetab spetsiaalselt ürituse jaoks valminud barokkooper.

"Barokkooperi lavastamine on väga keeruline, see on õukondlik kallis kunst. Kuid sel aastal õnnestus kokku saada erinevad loomingulised jõud, kes kõik soovisid sedaviisi kokku saada," selgitas Murre.

Laval saavad kokku Antonio Vivaldi ajastutruu muusika, mille läbi jutustatakse ka ooperi sisu, ning nüüdisaegsed lateksist skulptuurkostüümid.

"18. sajandil olid moes kõrged parukad ja suured seelikud. Mina kujutasin neid stiile modernsemas võtmes. Seega kostüümid on ood Marie Antoinette'ile ja 18. sajandile," rääkis kunstnik Sasha Frolova.

"Klassikalised kunstid, nagu ooper ja ballett, vajavad uut kunstilist nägemust. Seda ma üritangi klassikalistesse kunstistiilidesse tuua," lisas ta.

Armastusest on läbi põimitud nii ooperi sisu kui ka Kadrioru lossi saamislugu. Just armastust soovivadki korraldajad Kadrioru külastajatele kaasa anda.

"Kadriorg on ju armastuse koht, sest see loss ja park on ehitatud ning rajatud armastuse nimel. Peeter pühendas selle oma abikaasale Katariinale. Loodan, et see aura, see hea hoolivus ja inimeste kokkusaamise koht on Kadriorg igal päeval, aga eriti täna," sõnas Murre.