Näituse kuraator Andra Orni sõnul on väljapanekul esitletud looming kunstnikule iseloomulikult ühiskonnakriitiline ning tõstab esile aktuaalsed ja igavikulised teemad nutika ning humoorika pildi- ja sõnamängu kaudu.

"Peenekoeliste ja detailiküllaste ofortide poolest rahvusvaheliselt tunnustatud Vello Vinna nime teab iga kunstiteadlikum inimene, seda eriti pärast tegusat 2020. aastat. Siis sai Vinna loomingut vaadata ülevaatenäitusel Kumus ning Tartu kunstimajas leidis aset tema meistriteoste popilik uustõlgendus koostöös Kiwaga," lausus Orn. Lisaks valmis Tartus Vinna teosest inspireeritud seinamaaling kortermaja otsaseinale, mis on tema loomingut tutvustanud ka laiemale publikule.

Vello Vinna näituse "Kaksipidine" väljapanek koosneb ligi 60 teosest ning keskendub eelkõige kunstniku uuemale, 2000. aastatel valminud loomingule. Aastal 1994 tegi Vello Vinn oma loomingus olulise pöörde ja liikus detailirohketest ofortidest edasi kuivnõela tehnika juurde. Tööde valmimisel muutusid oluliseks  erinevatest detailidest koostatud, trükkimisel sügavat reljeefi andev tehnika ja intensiivne värvilahendus.

Varasemate töödele omasest tohutust sümbolikeelest on alles jäänud puhastatud elemendid, küllusest ning täidetud ruumist õhuline ja selge sõnum. Näitusel on eksponeeritud mitmeid rahvusvahelisi auhindu võitnud graafikateosed, mis on kodumaisele publikule vähem teada, nende seas 2001. aastal Uzice 5. rahvusvahelisel graafikabiennaalil Kuldnõela auhinna pälvinud "Käsijalgne" ja 2003. aastal Kuldnõela pälvinud "Kiviaeg". 

"Valdav osa uusloomingust on Vinn loonud seeriatena, mis toimivad tugevas dialoogis ja loovad kindlas järgnevuses visuaalse terviku. Vinna kujutised on sageli mitmetasandilised, kus üks kujutis võib omakorda osutuda suurema kujutise osaks ning sõna ja pilt on omavahel seotud ja kasvavad teineteisest välja," lisas Orn. "Kunstniku kujundikeel on aastatega muutunud dekoratiivsemaks ja värvilisemaks, kuid autorile omane keelemänguliste uperpallide ning sürrealistlike assotsiatsioonide mõttetihe maailm on jäänud samaks. Kunstniku omailma loomise allikaks on jätkuvalt keskkond, tehnika, tsivilisatsioon ja inimkonna globaalsed arengud."

Vello Vinn (s 1939) on lõpetanud 1968. aastal klaasikunstnikuna Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi, kuid on tuntud graafiku ja illustraatorina. Tema lemmiktehnikateks kujunesid ofort ja kuivnõel. Oma esimese preemia sai ta 1971. aastal Ljubljana graafikabiennaalil ning seni viimase suurema tunnustuse Kristjan Raua preemia näol 2015. aastal ja 2020. aasta Kulka kujutava ja rakenduskunsti elutööpreemia.