Eheda maa-olustiku loo keskmes on ülikooli lõpetanud Jaak, kes hakkab pärast vanaisa surma maakodu pidama ja võtab vastu õpetaja koha külakoolis. Jaaku innustavad maale kolima lapsena koos vanaisaga veedetud ajad, kes pole allaandja tüüp isegi oma surma eel.

"Pigem täies elujõus ja trotsi täis ja kõike täis, aga mitte mingil juhul allajääja. See surm tema jaoks on no lihtsalt üks järjekordne samm," iseloomustas vanaisa karakterit näitleja Jaan Rekkor "Aktuaalsele kaamerale".

Vaataja viiakse nõukogude aja lõppu, üheksakümnendatesse ja siis muinasjutulisse olevikku, kus Jaak kohtub taas oma lapsepõlvearmastusega. Kuigi Jaagu lapsepõlv maal oli täis romantikat, pole tema tagasipöördumine tallu sugugi kerge.

"Ta ei tea üldse, mida ta tahab. Ta on lõpetanud ülikooli, ta saab aru, et need sõbrad, kellega ta on koos linnas kasvamud üles, ei ole see seltskond, ta on edasi arenenud. Ja siis tagatipuks ongi seesama maaelu ja vanaisa natukene nagu pressib seda talle peale," rääkis Jaagu osatäitja Silver Kaljula.

Lavastuses on veel üks müstiline tegelane, see on Ämbra kirikuõpetaja, kelle mahitusel Kaaruka küla kõik elanikud surevad, kuni järg jõuab vanaisa kätte.

"Kui me räägime 90ndatest ja 90ndate lõpust, siis maal toimus väga palju hämaraid asju mingitel hetkedel - kuidas maad ja metsad mõne inimese kätte said. Ja kirikuõpetaja peegeldab minu jaoks väga kenasti ja väga peenelt seda aega," ütles dramatiseerija ja lavastaja Peep Maasik.

Loomingulise ühenduse TEMUFI lavastust "Maakas" mängitakse Olustveres augustis kaheteistkümnel korral.