Tootsen, kelle käivitatud "Ööülikooli" loengute põhjal loodud sarja "Ööülikooli raamatukogu" avateosena ilmus tänavu maikuus Jaan Kaplinski "Vaimu paik", tõdes, et noorema põlvkonna inimesena tundis ta Kaplinski ees suurt aukartust, kuigi teistpidi oli lahkunud kirjanik lihtne, hooliv ja armastav.

"Minu jaoks ta oli nagu elav müstik. Kui sa mingil hetkel näed läbi selle maailma terviklikkuse kõikidel tasanditel, läbi sellesama mere meis kõigis, siis jääbki maailmaga alles see suhe, mida võiks nimetada armastuseks. Kui see kirgas vaim hakkab kehast läbi kumama," rääkis Tootsen "Aktuaalsele kaamerale".

Ta lisas, et Kaplinski oli inimene, kes püsis viimase hetkeni terav ja vaimuvärske, kuid enim jääb Tootsenile Kaplinskist meelde tema naeratus. "Mul on meeles ikkagi see tema naeratus, mis seda kõike kannab – seda sügavat südametarkust."

Jaan Kaplinski sündis Tartus, omandas seal hariduse ning oli erinevates ametites seotud kodulinnaga kogu elu. Kaplinski esimene luulekogu "Jäljed allikal" ilmus 1965. aastal kassetisarjas "Noored autorid". Läbimurdeks kujunes kahe aasta pärast ilmunud "Tolmust ja värvidest, mis pälvis ka Juhan Liivi luuleauhinna.

Jaan Kaplinski sulest ilmus ligi kakskümmend luulekogu, teiste seas "Tule tagasi helmemänd", "Valge joon Võrumaa kohale" ning "Mitu suve ja kevadet".
Ilukirjanduse kõrval on Kaplinski avaldanud rohkelt artikleid ja esseistikat, võtnud sõna looduse, kultuuri, ühiskonna ja riigielu teemadel. Kaplinski sõnastas 40 kirja esimese versiooni ning oli Eesti kongressi ja riigikogu liige.

Oma loomingu ja tegevuse eest on Kaplinskit pärjatud mitmete autasudega, teiste seas Riigivapi IV ja III klassi teenetemärgiga, Euroopa kirjandusauhinnaga, kultuurkapitali aastapreemiate ning Eesti vabariigi kultuuripreemiaga. Kodulinn Tartu on nimetanud Jaan Kaplinski oma aukodanikuks.