Sutrop kinnitas, et kohtumine kultuurivaldkonna esindajatega oli väga vajalik. "Võib-olla toimus mõtlemise muutus, et kultuur ei ole abivajaja, vaid on ise investeering," rõhutas ta ja lisas, et kuna kultuur on olnud koroonaviiruse tingimustes üks nähtamatuid ohvreid, siis võiks teadusnõukotta kuuluda nii kultuuri- kui ka majandusesindajad. "Sellisel juhul näeksime tervikpilti."

"Leppisime kokku, et kultuurikomisjoniga tihedamaks koostöö tegemiseks ja paremaks infovahetamiseks võiks tekkida regulaarne sidepidamise viis, kus me saaksime ühelt poolt erinevate kultuurivaldkondade inimeste mõtteid kuulata ja samal ajal ka seaduseloomesse neid paremini kaasata," mainis Sutrop ja rõhutas, et ka praegu toimub eelnõude ettevalmistamisel kultuuriinimestega infovahetus, aga võib-olla see on liiga aeglane ja nad pole võimelised erinevaid perspektiive arvesse võtma. "Selleks võiksime koostööd tihendada ja leida uusi koostöö vorme."

"Minu meelest on üks olulisi asju see, et kui me kultuuri arengukava arutame, siis me mõtleksime juba uue noorte põlvkonna peale, kes kultuuri tarbimisse ja ka kultuuri loomisse suhtuvad teistmoodi," tõdes ta ja mainis, et täna kohtumisele mõistis ta, et kultuuripoliitika ei ole asi iseeneses. "Uue kultuuri sammude loomiseks on vaja aru saada, et kultuuripoliitika on samal ajal ka hariduspoliitika, majanduspoliitika, lõimumispoliitika."

Storytek innovatsioonistuudio eestvedaja Sten-Kristian Saluveer rõhutas, et kui vaadata suurt pilti kogu maailmas, siis kultuur ei ole üksi. "See, mida me tahtsime sellele kohtumisel näidata, on see, et kultuur on mõnes mõttes alustala või vundament, millele erinevad teenused teistes majandusharudes toetuvad," ütles ta ja mainis, et hetkel oleme pretsedenditult olukorras, kus raha ei ole enam mure. "Kui vaadata suures pildis, siis raha üle maailma on väga palju, küsimus on selles, kuidas me sellele rahale juurde pääseme."

"Kui Eesti senine kultuuripoliitika on keskendunud nö tagasivaatamisele, kuidas hoida juuri, kuidas kanda eestlust läbi selle, siis uute võimaluste kasutamine pole olnud poliitiline prioriteet," tõdes ta ja rõhutas, et samas ajal näeme, et Eestis tekib mänguettevõtteid, mobiiliettevõtteid ja kultuuriga seotud tehnoloogiaettevõtteid. "Kui me tahaksime mängida selles suures mängus kaasa, siis on selge, et meil esiteks on vaja luua poliitiline tahe, et me tahame selles valdkonnas kaasa mängida, ja selles kohas loomulikult volinik Ansipi töö Euroopa digituru nö loomisel on olnud väga hea vundament."

"Me peaksime selgelt ütlema välja, et me tahaksime selles mängus kaasa mängida ja seeläbi looma üheskoos võimekuse nö seadusandja tasemel, poliitika kujundaja ehk kultuuriministeeriumi tasemel ja kogukonna tasemel, et neid ressursse Eestisse tuua," rõhutas Saluveer.