Kanada prantslasest režissööri Denis Villeneuve'i ("Blade Runner 2049", "Arrival", "Sicario", "Prisoners") suurfilm "Düün" on nii filmi sündimise kui ka sisu mõttes üks kaaluka pärandiga hakkama saamise lugu. Nimelt on Villeneuve võtnud koos kaasstsenaristide Jon Spaihtsi ja Eric Rothiga ette ühe 20. sajandi ikoonilisema ulmeromaani – Frank Herberti "Düüni" – ekraniseerimise. Teost saadab mõõtmatu (filmi)kultuuriline mõju ning ajalugu luhtunud ekraniseeringutest ja ülevõimendatud lood selle võimatusest. Arvestades seda pärandit ning selle mõju ootustele ja eelteadmistele filmi suhtes, on Villeneuve suutnud luua siiski kütkestava eepilise ulmefilmi, mis austab lähtematerjali mastaapsust, osates seda ka edukalt filmikeeles väljendada.

Villeneuve'i "Düün" viib mõnusat eskapismi tekitades 10 000 aastat tulevikku, kus filmi peategelane, Atreideste koja noorukist troonipärija Paul (Timothée Chalamet) püüab leida oma teed valitsejast isa Leto (Oscar Isaac) ning müstilise ja võimeka õeskonna huvisid esindava ema, leedi Jessica (Rebecca Ferguson) ootuste keskmes. Taustal on galaktilised intriigid ja võimuvõitlused feodalistliku korra järgi toimivate dünastiate vahel, mis hoogustuvad imperaatori otsuse järel asendada olulise kõrbeplaneedi Arrakis valitseja. Stellan Skarsgårdi kehastatud parun Vladimir Harkonneni juhitud brutaalsed Harkonnenid asendatakse Atreideste kojaga ja nii satubki Paul planeedile, mis on tuntud ainult sealt saadava ja terve universumi toimimist tagava vürtsi, massiivsete liivausside ning kolonisaatorite tekitatud nigelates tingimustes elavate põliselanike fremenite (keda juhib Stilgar Javier Bardemi kehastuses) poolest. Atreidese koja, kelle hulka kuuluvad ka teiste hulgas eliitsõdurid Gurney Halleck (Josh Brolin) ja Duncan Idaho (Jason Momoa), saabumine Arrakisele käivitab filmi põhiliini, kus Pauli isiklik areng kellekski suuremaks ja sihikindlamaks kohtub sõjaga kulmineeruvate poliitiiliste pingetega. Sellistega, mida toidab põhjatu võimu- ja ressursiiha ning religioosne missioonitunne – viimased on ka filmi teemastiku komponendid. Nendele lisandub eelmainitud pärandi taak, mis kristalliseerub eeskätt selle ettemääratusega kohtuva Pauli tegelaskujus.

Teemadest ja tegelastest enam pühendub film siiski "Düüni" maailma ehitamisele ja sissejuhatamisele. Siin paljastub filmi laiem eesmärk, aga ka kitsaskoht. Juba algusest peale Herberti romaani kaheosalise filmina ette kujutanud Villeneuve keskendub sedavõrd palju selle fantastilise maailma detailidele, et see hakkab pärssima filmi tempot. Ühelt poolt loob see keskmisest tänapäeva ulmefilmist aeglasema tempoga linateosele iseäraliku ja kaasahaarava tooni, mis ühtib unenäoliste kõrbemaastike ning vapustava ja mastaapse kunstnikutööga. Ent teiselt poolt lahustab see eepilisusse sihtivast ja näitlejate kaalutletult tõsisest väljenduslaadist hoolimata loo emotsionaalset haaravust. See jääb maitsekate Arrakise kaadrite, detailide abil maailma loova ekspositsiooni, võimsate ehitiste ja kosmoselaevade, tehniliselt leidlike võitlusstseenide ning eri planeetide iseärasusi tabavate kostüümide varju.

Villeneuve pikaajaline koostööpartner, filmikunstnik Patrice Vermette ("Arrival", "Sicario", "Enemy", "Prisoners") ning Pauli isiklikku perspektiivi ja "Düüni" filmimaailma mastaape hästi tasakaalustav operaator Greig Fraser ("Rogue One", "Lion", "Zero Dark Thirty") panustavad sealjuures suurepäraselt filmi suurejoonelisusesse. Ämbrisse aga astub järjekordselt pompoosse filmimuusikaga hakkama saanud Hans Zimmer, kes loob õrnalt religioossete ja idamaiste viidetega motiveeritud ebaühtlase terviku, mis muutub lõpuks pigem väsitavaks mürafooniks kui filmi atmosfääri toetavaks helimaastikuks. Zimmerit on liiga palju, ta filmimuusikas puudub läbiv motiiv ja see mõjub filmi teiste elementide kõrval vägagi keskpäraselt.

Õnneks saavutab "Düün" eepilisuse Zimmeri ebaõnnestumisest hoolimata. Muljetavaldav näitlejateansambel, detaili- ja stiilitundlik režii ning isutekitav sissejuhatus Villeneuve visiooni "Düüni" universumist paneb lootma, et kosmosesaaga saaks endale ka järje. "Düün" on oma suur- ja kinofilmi tiitlid säravalt ära teeninud.