X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

PEN Internationali uus president on kurdi kirjanik Burhan Sönmez

Burhan Sönmez
Burhan Sönmez Autor/allikas: ActuaLitté / Wikimedia Commons

Rahvusvahelise sõnavabaduse eest võitleva organisatsiooni PEN Internationali 87. kongressil valiti organisatsiooni uueks presidendiks kurdi romaanikirjanik ja inimõiguste jurist Burhan Sönmez. Viimased kaks ametiaega oli organisatsiooni president Mehhiko-Ameerika kirjanik Jennifer Clement.

Burhan Sönmez tänas oma kõnes kõiki PEN-i liikmeid, et nad usaldasid talle PEN-i tuleviku. "See on au ja kohustus, mida ma presidendi rolli täites meeles ja südames hoian. PEN Internationali uue presidendina tunnen uhkust, et kuulun selliste suurte kirjandusinimeste ja vabaduse kaitsjate hulka nagu Catherine Amy Dawson Scott, Jennifer Clement, Per Wastberg, John Ralston Saul, H.G. Wells, Arthur Miller ja Heinrich Böll."

Türgis sündinud Burhan Sönmez õppis 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde järgsetel aastatel õigusteadust. Ta arreteeriti ja kuulati üle kurikuulsas piinamiskeskuses Istanbuli Gayrettepe'i politseimajas, kuna korraldas sõjaseisukorra ajal ühe esimestest õpilasprotestidest. Inimõiguste juhtumitega töötava juristina sattus ta politsei ja kohtute tagakiusamise sihtmärgiks ning oli mitu aastat vangis. Rahvusvaheliste organisatsioonide abiga õnnestus tal viimaks pääseda pagulusse Ühendkuningriiki, kus ta sai Briti organisatsiooni Freedom from Torture abiga pikaajalist ravi. 

Sel ajal hakkas Sönmez kirjutama romaane. Ta ise on öelnud, et kirjaniku tegid temast just nimelt vanglas istutud aastad. Sönmezi romaanid, sealhulgas "Istanbul, Istanbul" (2015), "Labürint" (2018) ning "Kivi ja vari"(2021) on tõlgitud neljakümne kahte keelde ja need on pälvinud hulganisti rahvusvahelisi auhindu. 2022. aasta alguses ilmub tema romaan "Istanbul, Istanbul" ka eesti keeles. 

PEN International on ülemaailmne kirjanike ühendus, mis asutati 1921. aastal Londonis, et edendada kirjanike sõprust ja intellektuaalset koostööd. Organisatsiooni kuulub praegu 150 PEN-keskust enam kui 100 riigis. PEN-i eesmärkideks muuhulgas rõhutada kirjanduse rolli vastastikuse mõistmise ja maailmakultuuri arendamisel, võidelda sõnavabaduse eest ning tegutseda võimsa häälena oma vaadete tõttu tagakiusatud, vangistatud ja mõnikord tapetud kirjanike nimel.

Eesti PEN asutati 1928. aastal Tartus, kuid Eesti kirjanikud on võtnud rahvusvahelistest PENi kongressidest osa juba 1926. aasta Berliini kongressist alates. Eesti PEN suleti 1940. aastal ja taastati Stockholmis 1946. aastal, 1989. aastal asutati Eesti PENi Tallinna osakond, mille tegevus 1990. aastate lõpul hääbus. Eesti PEN taasasutati 3. veebruaril 2010.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: