Kultuuritöötajate palgatõusuks on eelnõus ette nähtud 2,8 miljonit eurot. Kultuuritöötaja riiklik miinimumpalk tõuseb selle toel 7,5 protsenti ehk 1400 euroni. Osa lisarahast ehk 2 protsenti palgafondist suunatakse nende töötajate heaks, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgemal.

"See on väga oluline, et pärast paariaastast pausi töötasu alammäär tõuseb. Teisalt ei saa unustada oma ala tippe ja neid kultuuritöötajaid, kelle töötasu on juba praegu kõrgem kui riiklik miinimum. Ametiliidud on jaotuse heaks kiitnud ja ootavad riigieelarve vastuvõtmist," kinnitas minister.

Tasustamise põhimõtted on soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele nende haldusalluvusest või omandisuhtest sõltumata. Silmas peetakse täiskoormusega kõrgharidusega või kõrgemat kutsekvalifikatsiooni või spetsiifilisi teadmisi nõudval ametikohal olevaid kultuuritöötajaid. Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ühiste kavatsuse kokkulepe sõlmitakse aasta lõpus, kui riigieelarve eelnõu on Riigikogus seadusena vastu võetud. Kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär on seniajani olnud 1300 eurot kuus.

Koalitsioonileppes oleva uue algatuse, kultuuriranitsa sisseseadmiseks on kultuurieelarvesse planeeritud 1 miljon eurot. See viiakse ellu koostöös koolide ja omavalitsustega ning täpsed tingimused töötatakse välja lähikuudel. "Kuna kultuurieelarve on selgelt suunatud tulevikku, on fookuses lapsed ja noored," rõhutas Ott ja lisas, et harjumuse kasvatamine kultuurisündmustel käia algab väga noores eas, kuid kahjuks pole kõigil noortel seda võimalust. "Kultuuriranitsa algatus ühtlustab piirkondlikke kultuuri kättesaadavuse erinevusi."