Rahvusraamatkogu kampaania "Tule meile!" kutsub külalisi maja arhitektuuri tutvustavatele ringkäikudele ja hoidlatuuridele, sest massiivne kümnekorruliseline monumenthoone on täis üllatusi keldrist pööninguni.

"Väga paljud siiski ei ole käinud raamatukogus, ja meie huvi on, et nad näeksid raamatukogu praeguses seisus, sest kontrast saab olema imeline. Me tahame rõhutada, et praegu oleme sellised, aga mingi aja pärast avame taas uksed ja siis hoopis sellised," selgitas rahvusraamatukogu vanemraamatukoguhoidja Krista-Viivika Kats.

Rahvusraamatukogus on üle 3,5 miljoni teaviku, millest raamatuid on ligi 2 miljonit. Hoidlatuuril saab tutvuda erikummaliste raamatute ja leidudega. Näiteks põhikogu hoidla kõige väiksema raamatuga.

"Ta on meil lausa karbi sees see raamat. Miks on ta karbi sees – sest meie raamatu laenutamise alus on vöötkood ja vöötkoodi siia panna oli päris keeruline ja siis meie restauraatorid tegid siia karbi ümber," selgitas Kats. "See on meie kõige väiksem raamat ja see on saksa-itaalia sõnaraamat. Imeline ja pisikene."

Haruldaste raamatute kogus on aga veelgi väiksemaid raamatuid, kuid neid tavainimene oma silmaga nägema ei pääse. Kõige väiksem neist väikse sõrmeküüne suurune.

"Tegelikult on olemas imelisi väikseid raamatuid, mida saab ketiga kaela panna ja küljes on ka luup. Need on sõnastikud – 30ndatel üks tõeline daam sai võtta ja vaadata õige lause ja õige sõna. Aga need on haruduste kogus ja neid me niimoodi väljapanekuks ei too," sõnas Kats.

Maa-aluseid raamatukoguhoidlaid on üle 20 kilomeetri. Lisaks kõige väiksematele saab näha ka kõige paksemaid raamatuid. Rahvusraamatukogu hoidla rekordiks on 30 sentimeetri paksune köide. Lisaks saab uudistada ka näitusenurka eriliste leidudega.

"Nii huvitav, mida raamatute vahelt kõik võib leida. Meie eelis on see, et meil on väga palju leide 30ndatest, 20ndatest aastatest, ka 1800. aastate lõpu leiud. Ja mis sealt kõike leida võib, see on sõnulseletamatu. Võib leida armastuskirju. 1928. aasta ajalehe vahelt tuli välja suitsukoni. Väga hästi säilinud, panime ta kotikese sisse," kirjeldas Kats.

Lisaks on Rahvusraamatukogu avatud veel ka mitmed näitused ja väljapanekud. Saab tutvuda maa-aluse tehnoruumiga, kus asub nö mitteametlik ufode installatsioon. Maja läbib ka siseterviserada ning huvilistel on võimalus mängida geopeitust.