Koldits rääkis, et üks põhjus, miks ta ka lavakunstikooli juhiks hakkas, on suur kirg õpetamise vastu, mis on teda väga huvitama hakanud.

"Kaalusime väga erinevaid variante ja kuna tahame uuendatud kava alusel, mida ma hetkel just loon, õpilasi vastu võtta ka dramaturgi ja lavastaja õppesuunale, siis tundus loogiline valik, et just mina seda nüüd teen, et saan seda uut õppekava ise kohe ka ellu viia," rääkis Koldits.

Kolditsa sõnul ei saa öelda, et rõhk oleks uue lennu puhul just lavastajaõppel. Kui näitlejaid võtab kool vastu iga kahe aasta tagant, siis lavastajaid iga nelja aasta tagant.

"Näitlejaprogramm on aja jooksul rohkem paika loksunud ja see on kahtlemata sama tähtis ja sama rõhu all kui lavastajate oma, aga lihtsalt, et lavastaja-dramaturgi õpe tuleb rohkem süvendatud vormis.

Kuigi vene keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi on neil koolis olnud, siis õppe intensiivse praktilise loomu ja asjaolu tõttu, et nad töötavad koolis oma ressursside piiril, on eesti keelest aru saamine üks eeltingimusi.

"Kui me tahaks tekitada kakskeelset õpet, siis see tähendaks topeltkoormust ja selleks meil ressurssi ei ole. Aga meil on siin isegi leedu inimene õppinud. Selle eeldus on lihtsalt see, et sa saad eestikeelsest õppetööst aru," selgitas Koldits.