"Digiajastu teleraamat" sisaldab hulgaliselt pilte ja lugusid hinnatud teletegijatest, kuid ka põhjalikku ajaloolist uurimust viimase 20 aasta arengutest telemaastikul

Hagi Šeini jaoks on see kolmas mahukas raamat Eesti teleajaloost. Teos pakub palju äratundmist televaatajatele, kuid ka väärtuslikku materjali tuleviku teleuurijatele. Juttu on telepoliitika kujunemisest, era- ja väikekanalite käekäigust, ETV plussi asutamisest, digipöördest ja paljust muust.

"Minu jaoks on oluline luua süsteemne, teaduslikult põhjendatud teleajaloo korpus," ütles Šein. "Digiaeg läheb edasi, aga kuidas see kõik areneb, on suur küsimärk."

Šeinil on hea meel, et ta on nüüd teleajaloo läbi kirjutanud. "Kolm raamatut on tehtud, et noorem põlvkond ja uurijad saaksid sellest edasi minna," sõnas autor.

Teleajakirjanik Joonas Hellerma jaoks pakkus palju põnevust raamatu lõpus leiduv teletegijate bibliograafiline leksikon, mis annab võimaluse tutvuda tuntud tegijate taustaga. Raamatul tervikuna on aga tema hinnangul laiem kultuurilooline väärtus.

"See pakub võimaluse mõelda televisiooni, meediasisu ja ekraanidelt tuleva üle," rääkis Hellerma. Tema sõnul pole palju inimesi, kes selle mõtestamisega tegeleks ja Šeini raamat tõstab telemaastiku väärikust laiemalt.

Hagi Šein usub, et lineaarset televisiooni vaatame ka 15 aasta pärast, iseasi kui palju eetriaega see kogu toodangu esitamise ajast saab. "Umbes veerand noortest kasutab juba järelvaatamist. Kui jõuame kogu elanikkonnaga 70 protsendini, siis tõenäoliselt peab lineaarne televisioon muutuma," tõdes Šein.