Lavastuse muusikalise poole on loonud Siim Aimla. August Kitzbergi teksti seadis värssidesse Jürgen Rooste ning kontserdi lavastas Reeda Toots.

"Seda isegi ei pea küsima, kas ta praegu kõnetab. See on ju lugu ühiskonnas teistsugusest olemisest, tõrjutud olemisest, sulaselgelt ka ühiskondlikust vaenust ehk tagakiusamisest, kui sa oled teistsugune, kui sa oled imelik. Kui see ei ole tänase päeva teema, siis ma ei tea mis on." rääkis kirjanik Jürgen Rooste. "See on loomulik, et meis on hirm võõra ees. Et me kardame teistsugust ja pelgame seda. Imelik on see, et meie teadvuse ja valgustuste aste näib olevat tõusnud, aga need primaarsed-ürgsed foobiad löövad välja ja pinnale."

Jürgen Rooste kirjutas Kitzbergi teksti põhjal 11 laulu, millele jazzmuusikuna tuntud Siim Aimla muusika lõi. Lavastus on põimitud üheks terviklikuks kooriteoseks, kus kõlab nii jazzi, popi, bluusi kui ka klassikalist koorilaulu.

"See on olnud minu eriline lemmikviis. Võibolla selline teater mulle üldse meeldiks, kus koor jutustaks lugusid. Minu meelest võiks selline teater olemas olla. See on üks vana teatri tegemise viis, kus koor laulis lugusid ja see on nende mõtete pealt tehtud tuletis," mainis lavastaja-dirigent Reeda Toots.

Siim Aimlaga seob Nuku koori pikk ajalugu. Lisaks Aimla loodud lühivormidele, mis koori kavas selle loomisest alates, jõuti enne "Libahunti" koos lavastada teinegi Eesti kirjanduse tüvitekst. Aimla viisistas Nuku koori jaoks eepose "Kalevipoeg".

"Tal on täitsa selline oma käekiri, millega ta on meile neid koorilugusid on kirjutanud. Minu meelest on see väga teatraalne. Ta on meiega palju asju teinud. Ta on väga tekstitundlik, lootundlik, kõik see selline dramaatika. Ta ise ütleb ka et talle meeldivad need kohad, kus eriti midagi toimub, kus on mingi lahing või suurem dramaatika. Neid on eriti tore koorimuusikasse maalida," rääkis Toots.

Kontsertetendus "Libahunt" mängitakse 14. oktoobri õhtul Noorsooteatris, 16. oktoobril Tartu Sadamateatris ja 17. oktoobril Pärnu Endla Küünis.