Kahe nädala pärast sulgeb rahvusraamatukogu uksed, et saaks alata kaua oodatud ja väga vajalik remont. Renoveeritud Rahvusraamatukogu avatakse Tõnismäel aastal 2026 ja direktori sõnul saab see olema praegust kõvasti erinev.

"Valgus on see, mis hakkab seda maja iseloomustama, nii ülekantud kui ka otseses tähenduses. Kui inimene siia majja sisse tuleb, siis ootab teda helgus ja valgus. See maja on tänapäeval küll väga väärikas ja veidi salapärane, aga üks asi, millest siin veidi puudust tuntakse, on helgus ja valgus," rääkis "Aktuaalsele kaamerale direktor Janne Andresoo.

"Ja muidugi avatus – siin majas on soovi korral võimalik viibida lausa 24 tundi järjest," lisas ta.

Kui raamatukogu oktoobri lõpus oma uksed sulgeb, algab kolimine. Rahvusraamatukogu ajutise kodu ruumid endises Danske panga majas ei näe veel raamatukogu moodi välja, ent õhus on ootusärevust.

"Inimene tuleb uksest sisse ja kõige olulisem, mis raamatukogus on, ta peab nägema raamatukogu töötajat, kes teda aitab, juhul kui ta hätta jääb," selgitas rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann.

"Kõik, kes te olete rahvusraamatukogus viimasel ajal käinud, olete märganud V korrusel meie väga ägedat videomängude muuseumi. Ka nemad tulevad meiega kaasa, nii et kes tahab vaadata üle videomängu, mida sai mängitud 20 aastat tagasi, siis alumisel korrusel leiavad nemad ka koha," lisas ta.

Rahvusraamatukogus on teavikuid kokku 3,5 miljonit. Kõike kaasa võtta ei saa.

"Kui raamatuid on meil 51 kilomeetrit, siis siia võtame kaasa kaks kõige olulisemat kilomeetrit. Kõige olulisem tähendab kõige uuemad raamatud, need on raamatud, mis meil on avariiulil, need on raamatud. mida kõige rohkem inimestel vaja läheb ja mida kõige rohkem laenutakse," selgitas Veimann.

Ka ajutistes ruumides jäävad toimima raamatukogu põhiteenused. Raamatuid saab kohapeal lugeda ja koju laenutada, avatud on muusikasaal, restaureerimiskeskus. Raamatukogu pakub personaalset nõustamist, jätkuvad haridustegevus ja koolitused. Kitsastest oludest tingituna on erilise tähelepanu all raamatute digiteerimine. Ajutist kodu otsides oli raamatukogu jaoks oluline, et lugejatele oleks sinna hea ligipääs.

"Meil olid kaalumisel erinevad asukohad Tallinna linnas, aga mis oli kõige olulisem, oli see, et tahame olla seal, kus on inimesed ja see asukoht tõesti siin kesklinnas – me näeme siin bussipeatust –, see saigi kaalukeeleks," sõnas Veimann.

"Selleks, et järjest rohkem inimesi leiaks endale raamatukogus põneva tegevuspaiga, põneva koha. See saab kindlasti olema meie uue maja olulisemaid lähtepunkte – raamatukogu ei ole täna enam raamatute laenutamise koht. See on koht, kus me saame kokku. Koht, kus mõtleme koos uusi ägedaid mõtteid."

Rahvusraamatukogu avab oma uksed lugejatele Narva mnt majas uue aasta esimesel nädalal.