Te olete saanud mõned tunnid seedida seda avaldust, kus teie haldusala sisuliselt teile umbusaldust avaldas, öeldes, et teid sisuliselt ministrina polegi olemas. Miks need asjad nii kaugele on jõudnud?

Olen tutvunud selle pöördumisega ja kohtusin täna hommikul ka Margus Allikmaaga, me oleme neid teemasid arutanud. Eks neid põhjuseid on erinevaid, miks selline kiri tuli, aga arusaadav, et kultuurivaldkond on selle kriisi jooksul väga palju pihta saanud ja seda ärevust on mitmel tasandil.

Mõistan seda ministrina ja mul on hea meel, et me oleme saanud neid teemasid arutada. Tegelikult me ikkagi kõik koos seisame kultuurivaldkonna eest ning mina teen ja olen alati teinud seda ministrina ka valitsuses.

Sellised vahepealsed mõttevahetused on kindlasti olulised ja see kriis loomulikult mõjutab selles osas meid kõiki.

Seal avalduses on öeldud, et teiega pole saanud väga palju arutada, te pole kohal olnud ning suunate tihti teemad edasi nõunikele. Jääb ikkagi mulje, et te ise ei osale väga kas otsuste väljatöötamises või langetamises. Kuidas te seda kommenteerite?

Ma ei oska täpselt öelda, täna hommikul vestluses Allikmaaga see välja ei tulnud. Tõsi on see, et ma olen valitsuse kabinettide istungitel alati kohal olnud ja võib-olla tõesti nende kümne kuu jooksul mõned üksikud korrad pole saanud osaleda.

Covidi-teemad on valdkondade ülesed ja need on igal kabinetiistungil, aga kui on olnud lähetusi või kultuuriüritusi, kus minister peab osalema, siis teinekord on jäänud vahele. Aga need on väga üksikud korrad olnud.

Kohtumised, mis on olnud kokku lepitud, on ka toimunud ja loomulikult need toimuvad erinevatel formaatidel. Oleme kohtunud siin majas (kultuuriministeeriumis, toim.), oleme kohtunud veebi teel ja kohtume ka sel reedel, reedeti on traditsioonilised kohtumised, kui on valitsuses uued valdkonda puudutavad teemad või piirangud ja meil on sisulisi aruteluteemasid. Need on ka sellised pidevad kohtumised, mis ei ole regulaarselt igal reedel, aga on toimunud vastavalt vajadusele ja toimuvad ka edaspidi.

Kas te tahate öelda, et see kiri sisaldas valet või laimu?

Tõsi on see, et ma ei ole puudunud valitsuse istungitelt ja ka kabinetiistungitelt. Kuigi mul on praegu puhkus, siis osalesin ka eilsel kabinetiistungil, sest piirangud on oluline teema ja esitasin seal kultuurivaldkonda puudutavaid probleeme ja ettepanekuid.

Jah, päris tõele see ei vasta, et minister ei osale või ei ole osalenud.

Milliseid ettepanekuid te esitasite eile?

Need arutelud olid pikad, päris kõike siis esitlema ei hakka, valitsus peaks need otsused kinnitama. Aga kultuurivaldkonnas toob iga sulgemine kaasa omatulu teenimise võimalused ja tõenäoliselt siit peame edasi minema ja kaardistama, mis on mõju etendusasutustele, kontserdikorraldajatele ja kinodele. Kas on vaja edasi minna kompensatsioonimeetmetega, kindlasti me need ettepanekud teeme, aga see on lähiaja küsimus.

Kas neid andmeid ei ole kahe aasta jooksul piisavalt kaardistatud? Ma olen ise lugenud teatrite ja muuseumite kokkuvõtteid, need on juba kaardistatud, mis siin veel ekstra kaardistada vaja on?

See võib kõrvalt vaadates nii tunduda, aga loomulikult, iga rahaeralduse juures peavad olema väga konkreetsed andmed ja põhjendused, päris nii ei saa, et kaks aastat tagasi oleme midagi kuskil kokku löönud ja ütleme, et see on niimoodi.

Iga otsuse juures peab olema väga täpne ja iga otsus on väga erinev, millist mõju see täpselt avaldab ja seda analüüsi peab ministeerium enne tegema, kui me lähme valitsusest taotlema valdkonda kompensatsiooni, sest see on otseselt seotud valitsuse otsusega konkreetsete piirangute osas.

Kuidas te pärast sellist sisuliselt umbusaldusavaldust kavatsete edasi minna? Kuidas te kavatsete rahu sõlmida oma haldusalaga või äkki te mõtlete, et see pole päris teie töö ja keegi teeks seda tõhusamalt?

Mina ei tõlgenda seda kindlasti kui umbusaldusavaldust, pigem see oli märgukiri sellest, et valdkond soovib rohkem kommunikatsiooni ja suhtlemist, aga alati on need seisukohavõtud kahepoolsed. Ka mul on omad põhjendused, miks need kohtumised ei ole nii tihedad, me oleme kriisiajas. Tuleb tõdeda, et ministri kalender on väga tihe, me oleme alati otsinud neid kohtumise võimalusi ja teeme seda ka edaspidi.

Kultuuriministeeriumi valdkond on väga lai, kohtumise soove on kindlasti rohkem, kui seda on ainult etendusasutuste juhid. Aga mõistan täiesti, arutasime neid teemasid ja usun, et jõudsime üksteist mõistvale seisukohale.

Ütleksin ka isikliku märkuse, sest olin pisut šokeeritud, kui nägin teid riigikogu ees esitamas "Kultuur 2030" arengukava ja te praktiliselt veerisite seda teksti. Jäi mulje, et te pole sellega ise eriti tuttav või te pole sellega isegi töötanud. Miks te läksite riigikogu ette pooleldi ettevalmistatuna?

Igaüks loeb neid arvamusi nii, nagu ta loeb, ma ei oska öelda. Kindlasti üks moment on see, et 20 minutiga nii mahukat dokumenti ette kanda on väga keeruline, samas on väga oluline, et kõik saaks öeldud. Kindlasti see teatud pinge ja minu vähene kogemus selliseid pikki tekste ette kanda võis selle mulje jätta.

Arengukava pidi minema riigikokku juba kevadel, tegelikult on sellega mitu kuud tööd tehtud ja see, kuidas minu etteaste välja kukkus näitlejameisterlikkuse või muu retoorika osas, siin jätan igaühele oma arvamuse tõesti.

Mis nüüd edasi saab? Te olete ka vaktsineerimata, öelge palun, kuidas te kultuurivaldkonnaga toime tulete? Kultuurivaldkond on ikkagi suured sündmused ja rahvakogunemised, kuidas te saate oma tööd ilma vaktsineerimata edasi teha?

Kindlasti on teatud takistusi, mis on seotud meelelahutusüritustena, aga ministri igapäevast tööd otseselt need antud piirangud ei sega. Kindlasti ma saan oma töö tehtud ja olen seda teinud siiani vastavalt sellele, kuidas on valitsuse otsused ja ettekirjutused, ja teen seda ka edaspidi.

Ma olen töötanud paljude ministrite alluvuses, samuti nõunikuna, ning igal ministril on olnud oma agenda, igaüks võitleb millegi eest aktiivselt. Öelge, mis on ministrina teie agenda? Mida teie tahate kultuurivaldkonnale oma ametiaja jooksul anda, mida ei ole seal varem olnud või mis oleks just teie agenda?

Kindlasti on praegune olukord väga erinev kõikidest varasematest. Me oleme teist aastat väga suures kriisis, ka kultuurivaldkond, ja prioriteet on eelkõige see, et kultuurivaldkond püsiks elujõulisena ja kui me sellest kriisist väljume, siis meie kultuurikorraldajad oleksid endiselt olemas ja saaksime jätkata kõigi nende traditsioonidega, millega oleme harjunud. See on kõige tähtsam.

Kui me suudame sellest läbi murda ja saame sellega hakkama, siis see on väga suur võit. Nii et kindlasti minul ministrina on väga keeruline teatud kindlat agendat ajada selle kriisi valguses, aga loomulikult mul on ka oma prioriteedid.

Need on regionaalpoliitika, regionaalsus, tasakaalustatus, millest ma rääkisin ka arengukava ettekandmisel, see, et kultuur oleks kättesaadav, minu jaoks on kindlasti oluline, et nii teatrid, kontserdid, etendused kui ka raamatukoguteenused oleksid digilahendustega kaetud, aga kindlasti ka füüsiliselt kättesaadavad. Seda ka mitte ainult Harjumaal ja Tallinnas ning seal, kus on riiklikud asutused, vaid ka seal, kus kohalikud omavalitsused on kultuurikorraldajad.

Te ei tunne, et te oleksite midagi tegemata jätnud, vähe teinud või valesti teinud, lihtsalt haldusala ebaõiglaselt ei oska hinnata teie panust?

Ma ei ole öelnud, et ebaõiglaselt. Ma olen öelnud, et mõistan täiesti seda tagasisidet ja keerulist olukorda, ma mõistan seda, kuidas kultuurikorraldajad on pidanud selles keerulises pidevalt muutuvas piirangute olukorras ennast ümber korraldama, tegema selleks väga erinevaid otsuseid, mis ei ole kindlasti lihtsad.

Loomulikult see tekitab väga palju emotsioone, aga see kõik on inimlik, see ongi raske, see on meile kõigile raske. Siin ei ole mingit süüdistamist, pigem see on täiesti mõistetav, et need pinged kogunevad ja aeg-ajalt tuleb neist väga siiralt rääkida.

Läbi on käinud ka teema tagasiastumisest. Kas sellist umbusaldusavaldust saades ei teki tunne, et äkki te peaksite tagasi astuma?

Ma ei ole ühtki umbusaldust saanud ja ei ole ka kavatsenud tagasi astuda.