Näituse saatetekst ütleb, et Eesti nullindate moekunstnikud ei lähtunud fookusgrupi uuringutest või üleilmsetest trendidest, vaid omaenda maailmatunnetusest ja loomisvajadusest.

Näituse kuraator Anne Vetik mõtles kollektsioonidele, mis teda tookord enim rabasid. "Need panid mind mõtlema sellele, mis mood on, mis ta ühiskonnas võib teha ja mida võib moe abil edasi rääkida või ütlemata jätta," sõnas Vetik "Aktuaalsele kaamerale".

Näituse kujundaja Helen Sirbi sõnul on nullindad tänapäevamoe mänguline ehitusplatvorm ning sellest tulenevalt on näituse kujunduses kasutatud palju ehitusmaterjale. "Kõik oleksid nagu mingil industriaalsel reivil, kus tegelased ja karakterid on pööraselt riides ning igal nädalavahetusel õmmeldakse uued kostüümid," rääkis Sirp.

Näituse fookus ei ole n-ö kantavatel riietel või seeriatootmisse läinud kollektsioonidel. Moenäituse kohta näeb väljapanekus suhteliselt vähe tekstiili, küll aga plastikut ja kunstnahka

"Kunstnikud valisid neid materjale, et teha teoks unistused, mis neil peas olid, aga osalt ka seetõttu, et ei olnudki midagi muud võtta," nentis Vetik.

Näitus on avatud jaanuari keskpaigani ja selle juurde pakutakse kuraatorituure ning töötube.