Nädala parimad lood | Kylie Minogue, Snoh Aalegra, Elina Born, Yaeji jt
Pealkirjas toon ootamatult välja küll vaid naismuusikud, kuid tegelikult mahuvad mõned mehed ka seekordsesse valikusse. Ja ka mitu Eesti lugu!
Uskumatu, aga The War On Drugsi iga singel värskelt albumilt "Change" hoidis ühtlaselt kõrget taset. Kui arvate, et rock on surnud, siis kuulake The War On Drugsi ja saate aru, et veel on lootust.
Shygirl alusta oma karjääri veidra ballroom'iliku klubiküttega, kuid vähehaaval on ta liikunud lähemale popmuusikale. Singel "Cleo" sobiks vabalt staadionikontserdile, aga laiem publik pole selleks võib-olla veel valmis.
Jessy Lanza "Seven 55 (feat. Loraine James)"
Mulle hakkab tunduma, et kuigi Loraine James on teinud palju ka nihestatud tantsumuusikat, siis tema käekiri hakkab kõige paremini tööle hoopis alternatiivse, lõhutud RnB puhul. Esimene singel Jessy Lanza DJ Kicks kogumikult, ootan juba!
Squid "Narrator (Loraine James Remix)"
Tore nädal, kui saab lausa kaks Loraine Jamesi lugu välja tuua. Sedakorda võtab ta töödelda Briti jazz'iliku jõmmipungi bändi Squid loo "Narrator", kuhu ta lisab vilesid, kellasid ja kõhedat atmosfääri. Võimas remix.
Vahepeal tüütas mind Yaeji maneerlikkus ära, värske singel "29" koos Lõuna-Korea muusiku OHHYUK-iga on aga väga hea emotsiooni ja energiaga. Kui midagi nii veidrat nagu "Squid Game" sai rahvusvaheliseks hitiks, siis võiks vabalt ka värske Yaeji murda MyHitsi playlist'idesse. Elame-näeme!
Totally Enormous Extinct Dinosaurs "Into the Light"
Viimastel nädalatel on Totally Enormous Extinct Dinosaurs juba korduvalt siia valikusse jõudnud, nii ka sel korral. Hea atmosfäär ja meeldejääv sündikäik iseloomustavad värske EP "The Distance" parimat lugu "Into the Light".
Baltra "Work (It) Out (Martyn Bootyspoon Remix)"
Ega Baltral pole niisamagi tantsuhooga probleemi, aga produtsent Martyn Bootyspoon valab loo "Work (It) Out" üle veel täiesti taltsutamatu ekstaatilise klubienergiaga.
Kylie Minogue "Kiss of Life (feat. Jessie Ware)"
Kas olekski üldse võimalik, et kahe suure popstaari – Kylie Minogue ja Jessie Ware'i – koostööst sünnib midagi lahjat? Üleelusuurune diskohitt, mis purjetab nostalgialainetel, aga ei mõju seejuures kuidagi tolmuselt.
Kui viimasel ajal on Reketi taustad olnud pigem pehmed ja minimalistlikud, siis "Kirsikivi" biit on üle pika aja ambitsioonikas ja meeldejääv.
Produtsent Cinthie valdab tantsumuusika vahendeid niivõrd hästi, et suudab teha vabalt nii põmmutavat tumedat techno't kui ka kõige helgemat house'i. Värske lugu "Crystal Groove" laenab küllalt palju house'i klassikast, aga katab need motiivid lo-fi glasuuriga.
Tundub isegi pisut uskumatu, et naiste jalgpalli maailmameistrivõistluste tunnusloo on teinud produtsent Kelly Lee Owens... Eks siin on tüüpilist suurturniiri loole iseloomulikku eepikat, kuid taustal heljub sillerdav ning ambientne autorielektroonika.
Vau, räppar Amine on enamasti teinud pigem pehmet ja sulnist kraami, värske singel "Charmander" võiks vabalt olla raju tantsulugu. Ohjasid ei lastagi aga päriselt kordagi lahti, kogu aeg jääb üks samm plahvatusest puudu. Meisterlikult produtseeritud lugu.
Oi kui ilus see on. Snoh Aalegra versioon Bobby Caldwelli legendaarsest loost on niivõrd habras, igal hetkel on tunne, et nüüd puruneb lugu miljoniks killuks. Aga ei, see külmajudinaid tekitav ilu kannab lõpuni välja.
Jaapani päritolu produtsent Qrion andis välja täispika albumi "I Hope It Lasts Forever", kust võiks terve portsu lugusid esile tõsta, "Fireworks" on aga üks ilusamaid. Veatult paika timmitud sad house, mis lummab oma suurte tunnetega, aga ei kaota seejuures ka oma tantsujõudu.
Muidugi, mulle läheb peale ka täiesti sirgjooneline UK garage, aga produtsent Pocket näitab, kuidas seda žanri annab veel kaugemale viia. Need tuttavad rütmimustrid on loos "Without You Here" tõstetud atmosfäärilisse, ehk isegi pisut kõledasse konteksti.
Imelik, aga kuidagi on juhtunud nii, et pea kogu tantsumuusika, mille täna esile tõstan, on kuidagi melanhoolne või kantud nukratest emotsioonidest. Ka produtsendi Dejector lugu "Face Tomorrow" leiab inspiratsiooni igatsusest, kuid see ei tähenda, et lugu oleks kuidagi pateetiline või lämmatav.
Clive From Account "Without Your Love"
Taaskord peotäis nukrust, aga sel korral läbi salongijazz'iliku vaatevinkli. Tihti võib selline jazz'iliku glasuuriga house mõjuda tühja ja konstrueerituna, Clive From Account aga teeb seda väga profilt. Loo keskmes olev vokaasämpel mõjub eriti ägedalt.
Kosmo Kint "Closure (feat. Kapote)"
Kas võime öelda, et selliseks võinuks muutuda funk, kui žanr oleks jätkanud oma edulugu tänaseni? Nilbe ja pisut perversne versioon parliamentilikust mahlasest funk'ist, aga selles veidruses on ka midagi lummavat.
Äge, et toores magamistoapop on 2021. aastal taas väga teema. Pinkpantheress on murdnud kõikvõimalikesse edetabelitesse, loodan, et BABii trummist-bassist inspireeritud "Zero" teeb sama.
Model Man "Esc (Holding Back) (feat. Rationale)"
On kindlasti neid, kelle jaoks Model Mani värske omanimeline album võib mõjuda liiga esteetilise ja ehk isegi kliinilisena, aga mind lummab selline ilu kõigiti. Kogu plaat väärib kuulamist, lugu "Esc (Holding Back)" tõuseb aga selgelt esile.
Izco "With Light (feat. Novelist)"
Võiks ju öelda, et produtsendi Izco lugu "With Light" värskelt EP-lt "Rise" on DnB, aga siia on jäetud niivõrd palju õhku, et žanrile tuttavad jõujooned antud juhul ei kehti. Koostöös grime'i MC'ga Novelist hakkab see tervik aga igati tööle.
Funktsionaalne ja erakordselt tõhus klubibänger, mis suudab väheste elementidega – pulseeriv bass, mõned hõiked, üksikud vokaalsämplid – ehitada üles nii võimsa terviku, et tantsupõrandal oleks sellele võimatu vastu panna.
Plaadifirma Shall Not Fade alt ilmunud Dublini duo Obskür värske EP "Pure Evil" esindab just seda, mille poolest see label tuntud on: õrna nostalgiavarjundiga tantsumuusika, kus on sügavad bassid ning mis ei häbene funktsionaalsust.
Ega ma pole päriselt lõpuni kindel, kas see lugu isegi on niivõrd hea, aga kuulake lihtsalt seda produktsiooni, see on veatu. Võimas ja pompoosne, kahe ja poole minutiga toimub selles loos nii palju, et esimese korraga ei jõuagi kõike tähele panna.
Rõõm, et produtsent Lone rändab muusikaliselt aina ringi ja üllatab uute saundidega. Värskel plaadil "Always Inside Your Head" on kõiksugust kraami, lugu "Echo Paths" jäi aga eriti kõrva, kuna võtab aluseks trip-hop'i, muutes seda samas tundmatuseni.
Produtsent Maya Jane Coles andis välja terve plaaditäie uut materjali, lugu "Die Hard" albumilt "Night Creatures" on esindab heas mõttes seda, mida tema muusikast ootan: tasaselt ühe koha peal tiksuv, pisut eneseimetlejalik ja maneerlik elektroonika.
Senikaua, kui Björk uut materjali välja ei anna, on meil vähemalt Lotic. Üksikuid singleid kuulates pole selle võrdluse peale niivõrd tulnud, kuid tema värske album "Water" näitab küll, et tal on seda potentsiaali, et mahtuda oma ebamaise popvisiooniga kuhugi Björki ja Arca vahele. Lugu "A Plea" esitleb seda eriti hästi.
Karma Kid "Soul Seeker (feat. Luke Fono)"
Produtsent Karma Kid on ka üks neist, kes teeb häbitult suurejooneliset ja tõhusat tantsumuusikat, kuid ei kaota seejuures ära tugevat autorikäekirja. Ka värske singel "Soul Seeker" on muusika peo tipphetkeks, kuid tänu huvitavale produktsioonile väärib see niisamagi korduvat kuulamist.
Alicia Keys "Best Of Me (Unlocked)"
Pole juba mõnda aega Alicia Keysi vastu suuremat huvi tundnud, tema värske singel "Best Of Me" on aga eriti stiiline ja väljapeetud RnB, mis mängib eriti tuusalt välja oma laisa ning pisut veniva tempo. Singlist ilmus kaks versiooni, mulle isiklikult meeldib rohkem ümaramaks produtseeritud "Unlocked".
Megan Thee Stallion "All Of It"
Ei teagi, kas Megan Thee Stallion väsis suurest popedust ja tegi seetõttu vahele mingis mõttes ambitsioonitu, aga teisalt väga isikliku ja omanäolise albumi "Something for Thee Hotties", kuhu on koondatud üle 20 freestyle loo. Ägedaid miniatuure on sealt rohkelt, võta üks ja viska teist, esmakuulamisel jäi eriti kõrva aga "All Of It".
Emeli Sande "Look What You've Done (feat. Jaykae)"
Kuigi Emeli Sande on tänaseni aktiivselt tegutsenud ja pidevalt uut muusikat välja andnud, siis on ta suuresti jäänud Briti siseasjaks, tema materjal pole Eesti raadiotesse ammuilma jõudnud. Usun, et ka värske "Look What You've Done" siinmail tähelepanu ei saa, aga see ei vähenda kuidagi loo väärtust. RnB ballaad, mida vürtsitab Jaykae hea flow'ga salm.
Oma vormilt on Alina Baraze "Maze" ehk liigagi klassikaline by the book RnB, aga rütmimustris ja atmosfääris on mingi köitev müstika ja dissonants, mis sunnib edasi kuulama. Õnneks seda müstikat ei üritatagi lahti seletada, saladus jääb ka järgmisteks kuulamisteks alles.
Nightmares on Wax "Up To Us (feat. Haile Supreme)"
Mingil imelikul põhjusel meenutab see lugu Nightmares on Waxi värskelt plaadilt "Shout Out! To Freedom..." väga Kool & The Gangi legendaarset "Summer Madnessi". Siingi on sellist eriti mahedat funk-energiat, mis on pakendatud lummavasse suvenostalgiasse.
Produtsent Eris Drew teeb oma värskel albumil "Quivering In Time" justkui tantsumuusika kiirkursuse, loomata tegelikult kordagi traditsioonilises mõttes funktsionaalset muusikat. Ka lugu "Baby" on dekonstrueeritud, otsekui valesti kokku pandud, ent see julge autorivisioon on igati imetlusväärne.
Mick Jenkins "Things You Could Die For Doing While Black (feat. Ben Hixon)"
Eks paljuski on Mick Jenkinsi värske kauamängiv "Elephants in the Room" just see, mida talt oodata oskakski: pehme ja uimane alternatiivne hip-hop, mille saatel on hea laisalt diivanil lesida. Lüürika seevastu on väga jõuline, nagu näitab ka lugu "Things You Could Die For Doing While Black".
Olen sel nädalal juba terve portsu tantsumuusikat esile tõstnud, aga Will Clarke'i loo "Rock With Me" ette peaks panema hoiatuse: see ei ole mõeldud tantsuskeptikutele ja kuulata ainult kõige võimsama helisüsteemiga. Kui tahate naabreid närvi ajada, siis keerake bassid põhja ja see lugu müdistab niiviisi, et raamatud kukuvad riiulilt maha.
Theon Cross "Play to Win (feat. Consensus)"
Poleks eales arvanud, et selle aasta (või isegi viimaste aastate!) parim grime'i lugu tuleb Sons of Kemeti liikme Theon Crossi värskelt sooloplaadilt "Intra-I". Eks see on kõik pakendatud muidugi jazz'ilikult, kuid siin kuuleb isegi eskibeat'i, seega igati tõupuhas grime, just nii, nagu seda tegema peakski.
Olen seda vist juba ka varem tõdenud, aga produtsent Nicolas markeerib väga täpselt (sama mitte otseselt kopeerides!) neid tugevusi, mida nägime ka rahvusvahelise edu saavutanud Fred Againi juures. Usun, et sellist saundi kuuleme lähiaastatel elektroonikas veel kõvasti, aga ega mul selle vastu midagi pole...
Kui on üks produtsent, kes valdab perfektselt reivimuusika kõiki vahendeid, siis on see kahtlemata Kettama. Võin ju tema värsket albumit "Steel City Dance Discs Vol 26" kuulata kodus klappidega või isegi kõlaritest, aga tegelikult tahaks teada, kuidas see töötab näiteks Halli põhisaalis täisvaljusel paugutades.
Lucy Tun "Monarchy (Nia Archives Remix)"
Ei teagi, kas seda saab otseselt tendentsiks nimetada, aga alternatiivses popmuusikas kuuleb üha tihedamini jungle'i rütme. Eks see on ilmselt õrn tuuleiil, mis puhub üle ja varsti kaob, aga ma loodan väga, et see jääks mõneks ajaks pidama. Nia Archives'i töötlus Lucy Tuni loole "Monarchy" näiteks on küll väga mõnus jungle-pop.
Kuula kõiki lugusid:
