Nädala parimad lood | Heleza, James Blake, Bonobo jt
Üks nädal jälle ootamatult seljataha jäänud ning aeg uuest muusikat kokkuvõtteid teha. Kokku 30 lugu, mille seas rohkelt tantsumuusikat, aga ka minimalistlikumat heljumist ja häbitut popmuusikat.
Arca "Born Yesterday (feat. Sia)"
Ilmselt kõige otsesem poplugu, mille Arca oma nime alt kunagi välja andnud on. Pigem on see isegi singel, mis sobiks igati ka järgmisele Sia albumile, kuid see ei tähenda tingimata halba: rikkalik virvendav produktsioon pakub avastamist mitmeks kuulamiseks.
Kui tahate, võib Bonobo värske singliga "Rosewood" igati ka end hilisöise peo jaoks soojendada. Küll aga on selles loos olemas juba tema varasemast loomingust tuttav väljapeetud chillout-meeleolu.
Tame Impala "Breathe Deeper (Lil Yachty Remix)"
Ütlen ikka ja jälle, et ei osanud mõnd töötlust oodata, nii ka antud juhul. Lil Yachty tabab üllataval kombel ära Tame Impala loo "Breathe Deeper" sügavama essentsi ja tõstab seda veel paremini esile.
Suzanne Ciani "Morning Spring"
Ambient'i jõuab siia valikusse piinlikult harva, seega rõõmuga tõstan ühe pärli esile. Ameerika muusiku ja helilooja Suzanne Ciani singel "Morning Spring" on imeilus kilinate-kulinate virvarr, mis loksub rahumeeli ilma suuremate arenguteta viis minutit järjest.
Leif "Seven Hour Flight To Nowhere"
Pealtnäha on Leifi värske singel "Seven Hour Flight to Nowhere" nagu moodne minimalistlik autorielektroonika ikka, kuid selle loomeprotsess on küllalt tähelepanuväärne: enamik helid on loodud kitarriga. Taas killuke ambientset kulgemist.
Jungle "All of the Time (DJ Streaks Remix)"
Nädala parima remix'i preemia võib vist välja anda? Jungle tabab nende uusversioonidega alailma kümnesse, ka antud juhul näitab DJ Streaksi deep house'i (või ehk isegi hip-house'i) glasuur seda lugu "All of the Time" täiesti ootamatu nurga alt.
Robert Glasper "Shine (feat. D Smoke & Tiffany Gouche)"
Kaasaegses jazzmuusikas, mis otsib silda elektroonika, RnB ja popmuusika vahel, ei ole Robert Glasperile ilmselt vastast. Ka värske singel "Shine" sobiks igati raadioeetrisse, kuid siin on sellele vaatamata kõvasti sügavust ja dünaamikat.
Badbadnotgood "Talk Meaning (feat. Arthur Verocai, Terrace Martin and Brandee Younger)"
Rõõm, et saan siia otsa pista kohe veel teise jazzpärli. Badbadnotgood on samuti alati seisnud piiripealses vahealas, värskel albumil "Talk Memory" on nad aga võtnud klassikalisema suuna. Plaadi lõpulugu "Talk Meaning" on sellele vaatamata võimas emotsionaalne rännak.
Liiga harva kuuleb RnB'd (või isegi laiemalt musta muusikat!), mis ei võtaks end liiga tõsiselt ning julgeks lihtsalt häbitult lollitada-trikitada. Uniiqu3 värske lühialbum "Heartbeats" on kogu ulatuses täis hullumeelset energiat, avalugu "Shame on Me" on aga eriti särav.
James Blake "Frozen (feat. JID & Swavay)"
Olen viimaseid James Blake'i albumeid kõvasti kiitnud, värske kauamängiv "Friends That Break Your Heart" ei suuda aga päriselt otsustada, mis ta olla tahab. Lugu "Frozen" suudab aga üllatada ja võtab pärast esimest kolmandikku täiesti ootamatu suuna.
Oleks vaid kõik popsinglid sedavõrd viimase detailini peenhäälestatud... Heleza "Üksinda koos" võtab mõnusalt bassise tausta ja arendab selle peale lihtsa, ent vastupandamatu raadiohiti. Eks suure osa tööst teeb ära juba Heleza unikaalne vokaal.
Sel nädalal oli kohe eriti palju uut ja meeldejäävat UK garage'i, seega keda see osa neist ülevaadetest närvi ajab, siis jätke parem heaga pooleli. Gemi värske singel "Always Yours" kasutab paljuski neid samu drop'e ja võtteid, mis juba varasemast tuttavad, aga muud polegi vaja.
Ei mäletanudki, et Mick Jenkinsi tumedat räpimaailma nii väga igatsen... Värske singel "Contacts" näitab kõiki Jenkinsi tugevusi: minimalislikud, ent bassised taustad ja peen nüansirohke flow.
Catz 'n Dogz "Toma (feat. Megane Mercury)"
Produtsentide duo Catz 'n Dogz lennutab otse peole! Singel "Toma" võtab aluseks troopilised rütmid ning kasutab neid eriti tõhusa house'i-bängeri jaoks. Bassimuusika ei saagi palju paremini kõlada!
Conducta "I Want You (feat. Coco)"
Ei ole vist veel ühtki UKG uue laine eestvedaja Conducta singlit siin valikus jagamata jätnud. Ka värske lugu "I Want You" liigub ilma igasuguse valehäbita popmuusika mängumaale ja leiab ootamatu ühisosa raadiosõbraliku produktsiooni ja UG tantsumuusika vahel.
Produtsent Drinks on Me juba mütsiga lööma ei lähe ning singel "Chasing Ghosts" on kinnitus sellele. Lummav vokaal saadab tausta, mis tüürib tasapisi võimsa drop'i suunas. Oleks vaid Eestis rohkem pidusid, kus sellist muusikat kuuleb...
Absolute "U4IA (feat. Bklava)"
Produtsent Absolute on viimasel ajal näidanud oma kiindumust reivimuusikasse ja ka värske singel "U4IA" koos Bklavaga on naeruväärselt rikkalik reivipomm. Seal on ülelaetud piano house'i, jaburat jungle'it ja näpuotsaga popilikku UKG'd. Väga, väga võimas.
Interplanetary Criminal "Dangerous"
Noh, Burial tõestab juba 15 aastat tagasi, kuidas RnB'st on helikõrguse ja tempo muutmise korral võimalik võluda välja mingi müstiline defineerimatu essents. Interplanetary Criminali värske UKG hiti "Dangerous" keskmes on, üllatus-üllatus, katkend Ariana Grande loost "Dangerous Woman". Ja oi kui hästi see sinna sobib!
Kuigi Prospa on varem sukeldunud pea ees reiviookeani, siis singli "Voyage" puhul on see pigem taustsüsteemiks. Põhifookus on hoopis õhulisel 1980. aastate retroelektroonika produktsioonil, milles bassimuusika rütmiskeemid ja reivihõiked ekslevad otsekui sihitult.
PinkPantheress "I must apologise"
Veidi TikToki muusikat ka vahele! Noh, laulja-lauljakirjutaja PinkPantheressi edulugu sai küll sellel kahtlasevõitu platvormilt alguse, tema looming on aga palju huvitavam kui enamik sealsest loomingust. "I must apologise" on alla kahe minuti kestev retrospektiiv pärl, mis vaatab tagasi Briti tantsumuusika pärandile.
Plaadifirma Lobster Theremin alt tuleb enamasti tumedamat tantsubiiti, värske lugu "Rise" on üllatavalt päikseline pahupidi keeratud disco-hitt, mis justkui üritaks vägisi eitada oma identiteeti. Sisse murravad sügavad bassid ja rütmid, mis proovivad helget diskolikkust lõhki kiskuda. Seda vastuolu on aga lummav kuulata.
Tim Reaper "Haunta (feat. Gremlinz)"
Kui üldse keegi teab, kuidas peaks jungle 2021. aastal kõlama, siis on see produtsent Tim Reaper. Kes pole harjunud jungle'iga, siis võiks selle loo pigem vahele jätta: rütmid murtakse miljon korda tükkides ja siis uuesti veel väiksemateks kildudeks. Mina tahaks aga selle järgi aga hullumeelselt mööda tuba ringi karata!
Produtsent Naylor on minu jaoks täiesti võõras nimi, tema looming on sellele vaatamata üllatavalt rikkalik ja mitmetahuline. Pealtnäha on "Do No Wrong" üsna sirgjooneline ja üheplaaniline bassine house, kuid sinna on lisatud tundlik vokaal ja põnevad vaevu aimatavad allhoovused.
Vau, julgeks vaid kõik RnB artistid sellise produktsiooniga eksperimenteerida. Prantsuse päritolu Ouri värske singli "Ossature" taust on eriti minimalistlik ja abstraktne, suurema osa ajast köidab just vaikuse ja huugavate helilainete vahekord. Nädala suurim üllataja.
Kui rääkida deep house'ist, siis kõige huvitavamad on just need produtsendid, kes julgevad tugevatesse tantsurütmidesse lisada oma annuse laiskust. Produtsent Loure' värske singel "Two-Dimees Deep" on just täpselt selline mõnusalt rauge tiksumine.
2000. aastate alguses oli Quantic täielik elektroonilise muusika tipptegija, viimastel aastatel pole temast aga liiga palju kuulda olnud. Nagu näha, siis ta on rännanud plaadifirma Aus Music alla ja teeb ka üllatavalt sirgjoonelist tantsumuusikat. Aga mitte üldse halvasti!
Keys n Krates "Pull Up (feat. Haviah Mighty)"
Kuigi Keys nr Kratesi tüübid on pärit Torontost, siis nende muusikaline identiteet kõlab ennekõike kokku Briti tantsumuusikaga. Siin võib aimata midagi grime'ist või laiemalt UK bassimuusikast, kõik mõjutused on põimitud kokku paugatavaks tantsulooks.
Young T & Bugsey "Big Bidness"
Mõnel nädalal ajab isegi närvi, et kuulan läbi kõik põhilised Briti hip-hop singlid, mis ilmuvad, aga midagi head (või isegi kaudselt mainimisväärset!) leiab sealt harva. Õnneks pole nädalad vennad, Young T ja Bugsey troopilistele rütmidele üles ehitatud "Big Bidness" on väga tugev.
Võib ju öelda, et Koffee on uue laine reggae-artist, kuid tema muusikaline keel on siiski palju rikkalikum. Värske singel "West Indies" on otsapidi küll seotud reggaeton'iga, kuid selle produtskioon meenutab pigem tugeva ideniteediga autori-RnB'd.
See viimse piirini viidud anonüümsus, mida Topdown Dialectic esindab, on erakordselt lummav. Kolmandal plaadil, kus taas kaheksa täpselt viieminutilist nimetut lugu, on varasemast abstraktsem ja eksperimentaalsem. Lõpulugu "B4" kõlab nii, nagu keegi oleks lindistanud ööklubi vetsus kaugustes kõlavat tantsubiiti...
Kuula kõiki lugusid: