Tim Reaper: inimesed soovivad praegu pidudel kuulda muusikat, mis on neile juba tuttav

Sel nädalavahetusel toimub kaheksandat korda festival Station Narva, kus astub teiste seas üles ka Londoni produtsent Tim Reaper, kes on briti tantsumuusika kullafondi kuuluva jungle'i uue tulemise üks eestvedajaid. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et proovib ise üha rohkem ka jungle'i piiridest välja murda.
Oled juba viimased 15 aastat olnud üks olulisemaid nimesid uue laine jungle'is. Aga milline oli see skeene umbes 10-15 aastat tagasi? Kas siis oli üldse midagi sellist, mida võiks nimetada skeeneks?
Toona oli see skeene palju-palju väiksem kui praegu. Oli vaid käputäis promootoreid, kes tegutsesid peamiselt Londonis, ning polnud ka eriti palju plaadifirmasid, kes oleksid avaldanud uut jungle'it.
Aga seda võis nimetada ikkagi skeeneks, sest oli hulk kindlameelseid inimesi, kellel oli kirg uue jungle'i vastu, kuid tõesti, pikka aega oli see kõik väga tagasihoidlik.
Kui palju on sinu enda muusikaline keel ja moodne jungle tervikuna viimase kümne aastaga muutunud?
Selle ajaga on muutunud need kriteeriumid, mis ühe jungle'i loo minu jaoks heaks teevad, mistõttu olen üritanud vähem jungle'i reeglistikes kinni olla. Ma pean silmas seda, et kuigi jungle'is ja hardcore'is on tüüpmotiivid – atmosfäärilised sündisaundid (ing k pads), acapella vokaalid house'ist, haruldased groove-sämplid, ragga-soundclash-dancehall vokaalid, reivisähvatused –, aga mind on hakanud huvitama just see, millised uusi ja huvitavaid aspekte saab jungle'i mudelisse sisse tuua. See tuleneb ilmselt sellest, et olen kuulanud nii palju uut ja ka vana jungle'it ning kuulan seda endiselt, mis muudab mind lihtsalt palju nõudlikumaks.
Sind on alati seostatud jungle'iga, aga kas ka sinu teekond produtsendina algas just jungle'ist?
Jah, ma alustasin jungle'ist, sest kuigi mulle meeldis ka enne seda elektrooniline muusika, siis jungle vaimustas mind piisavalt, et tahtsin ka ise muusikaproduktsiooni õppida ning proovida lugusid tegema hakata.
Mis on uue- ja vanakooli jungle'i põhiline erinevus?
Põhiline erinevus on ilmselt lugude kõlapildis. Kuigi uuekooli jungle ei kõla pealtnäha 90ndate jungle'ist nii erinevalt, siis produtsentide kaasaegsed tööriistad arendavad saundi ikkagi pidevalt edasi, olgu see siis märgatav või mitte.
Ma arvan, et oma rolli mängib seegi, et muusikat, mida sämpeldada, on rohkem ning see on lihtsasti kättesaadav, mis avab veelgi uusi uksi, kuhu suunas jungle areneda saab.
Kas uuekooli jungle'is on sinu hinnangul ka midagi keelatut?
Mitte eriti, sest minu arvates on praegugi seda, et paljud uuekooli jungle'i lood kõlavad üksteisele liiga sarnaselt, mis mõjub pisut raisatud võimalusena. Küll aga on endiselt neid produtsente, kes taaskasutavad sämpleid ja saunde, mida on juba korduvalt ja korduvalt varem kuuldud, aga kui seda õigesti teha, siis see töötab.
Ma arvan, et kui seada uuekooli jungle'ile reegleid, siis hakkab see pigem loovust piirama kui annab sellele hoogu juurde, seega kui üldse, siis sean reegleid enda töödele, mitte teistele.
Kas sa ütleksid, et uue- ja vanakooli jungle'i skeenede vahel on ka veidi hõõrumist? Olen siin-seal näinud argumente, kus 90ndatel tegutsenud produtsendid ütlevad, et uued noored tegijad ei olnud sel ajal veel sündinudki ega saa seetõttu midagi toonasest ajast teada. Kas oled ka sellega kokku puutunud?
Jah, olen seda mõned korrad näinud, aga samas ei pane ma seda neile produtsentidele ka pahaks, sest mul võttis samuti omajagu aega, et mõista, miks nad mõtlesid just niiviisi, nagu nad mõtlevad. Seega ma mõistan nende seisukohta.
Kui nemad tulid 90ndatel välja täiesti uue saundiga ja on tänaseks edasi liikunud, keskendudes nüüd rohkem kaasaegsemale saundile, siis võib neile tunduda tõesti läbikukkumisena, kui teised on siiani "kinni jäänud" nende ammuste saundide juurde ega soovi tegeleda innovatsiooniga. Neile võib jääda ka mulje, et uuekooli jungle ei vasta 90ndate jungle'i standarditele.
90ndate jungle oli kultuuriliselt rikas, samas on oluline rõhutada, et toona polnud võimalust võtta õppust teistelt jungle'i produtsentidelt, sest neid lihtsalt ei olnud, sel ajal õpiti teistest žanritest. Kui üks uus žanr on alles välja kujunemas, siis ongi seal väga palju erinevaid asju, mida on võimalik teha esmakordselt ning seeläbi seada paika mustrid ja tüüpmotiivid, mida kasutavad uued produtsendid siiani.
Samuti on ilmselt olukordi, kus uuekooli produtsendid ei pruugi jungle'i ajalugu täpselt teada või isegi panevas isegi mingites detailides mööda, aga see on ka paratamatu, kuna ei olegi olemas kivisse raiutud faktilist ajalugu, millele kõik viidata saaksid. Jungle'i ajalugu on suuresti erinevate inimeste elukogemus segatud sellega, mida nad on kuulnud teistelt inimestelt.
Sa oled enneolematult produktiivne, kohati tundub, et avaldad kas soololugisid või koostöid teistega lausa iganädalaselt. Kuidas sa töötad? Kas proovid pärast oma päevatööd igapäevaselt ka muusikaga tegeleda?
Jah, ma üritan leida neid väikeseid ajaaknaid nädala jooksul, et muusikat teha, üldiselt on see tõesti kas pärast seda, kui mu päevatöö on tehtud, aga see võib olla ka lõunapausi ajal või enne tööpäeva, samuti nädalavahetustel kodus olles või tuuritades.
Tuuritad üle maailma või mängid Briti klubides vaat et igal nädalavahetusel, seega sul on hea sissevaade klubikultuuri hetkeseisu. Kas selles osas on ka mingeid muutuseid märgata? Kas inimesed soovivad kuulda pehmemaid saunde või pigem ootavad midagi karmimat?
Kui ma ise pidudel käima hakkasin, sooviti kuulda DJ'delt peamiselt seniavaldamata lugusid või siis väga veidrat muusikat, mille peale igaüks ise ei pruugi sattuda. Praeguseks on aga muusika tarbimine nii palju muutunud, et inimesed reageerivad pidudel rohkem nendele lugudele või sämplitele, mis on neile juba varasemast tuttavad ning mida nad on kodus korduvalt kuulanud, nüüd aga on neil võimalik seda kuuldda avalikus kohas suurest helisüsteemist.
Mul on üks mashup, mille ma tegin enda ja Sully loost "Winswept" ning Sully loost "Werk", seda olen pidudel väga palju mänginud ja sellele reageerib publik alati kõige enam, sõltumata sellest, kas ma mängin enne uut või vana muusikat, avaldamata või mitteavaldamata lugusid. Jah, ma saan hästi aru, miks inimesed seda lugu peol kuulda tahavad ja mulle pole selles osas etteheiteid, aga mul on tunne, et see trend võib kalduda liialt tuttavlikkuse poole, mis pole jungle'i tuleviku jaoks eriti kasulik.
Sinu viimane lühialbum "First Rhythms", mis ilmus Scratcha DVA plaadifirma DRMTRK alt, on tegelikult samm jungle'ist eemale. Kas see oli ühekordne eksperiment või sa soovidki oma spektrit produtsendina laiendada?
See on üks paljudest mitte-jungle'i plaatidest, mis ma sel ja järgmisel aastal plaanin välja anda. Olen tegelikult teinud muusikat, mis on väljaspool jungle'i raame, juba mõnda aega, aga see on olnud põhiliselt minu enda jaoks ning ma ei näinud kunagi eriti vaeva, et enamikke lugusid isegi lõpetada, või kui ma ka lõpetasin, siis ei saatnud neid kunagi kellelegi.
Samas oli mul alati tunne, et see väärib proovimist, juba puhtalt seetõttu, et panna ennast pärast üle 15 aasta põhiliselt jungle'ile keskendumist proovile.
Üks asi on see, mida sa mängid DJ'na ja millist muusikat teed produtsendina, kuid mida sa ise igapäevaselt kuulad?
Kui aus olla, siis kui ma ei tegele otseselt muusikaga, siis ma ka ei kuula seda eriti palju, kui üldse, siis podcast'e ja Youtube'i videosid. Ma arvan, et just tänu sellele, et ma ei ole igapäevaselt muusika keskel, on mul võimalik sellest ka rohkem vaimustuda.
Oskad äkki välja tuua kolm produtsenti, kelle kaudu saaksid inimesed uuekooli jungle'i skeenega tutvust teha?
Üks on kindlasti Kid Lib, sest tal on ka nii palju projekte erinevates jungle'i ja hardcore'i alažanrites, seega igaüks leiab ilmselt vähemalt mõne asja, mis talle meeldib.
Samuti on Ricky Force minu arvates üsna alahinnatud, sest tema uuekooli jungle'i saund on väga puhas ja moodne, aga suudab samas säilitada 90ndate meeleolu ja õhustiku. Ka tema muusika on piisavalt mitmekesine, et sealt peaksid kõik endale midagi leidma.
Kõige ilmselgem vastus on Sully, sest ta on üks väheseid produtsente, kellel on mitmeid lugusid, mida võib nimetada juba uuekooli jungle'i hümnideks.
Mida sa plaanid Eesti publikule mängida? Tegid hiljuti DJ-set'i ka Tallinnas Paavli kultuurivabrikus, kas selle kogemuse pealt juba veidi aimad, mida eestlased kuuldad tahavad?
Kui ma mängin festivalidel, kus kuuleb eri žanre, siis ma püüan üldiselt hoida ka oma valiku üsna mitmekülgsena, mis võimaldab mul katsetada, milline stiil täpselt publikule peale läheb. Seega ma ei oska vist öelda muud kui seda, et mängin jungle'it!













