Nädala parimad lood | Ewert Sundja, Boys Noize, Guns N' Roses jt
Just jõudsin eelmisel nädalal mainida, et põnevat muusikat eriti palju polnud, sel nädalal tuli seda justkui paisu tagant. Võinuks veel rohkem lugusid ritta seada, aga mingi hetk tuli piiri ette panna. Seega 50 lugu, mis varieeruvad vanakooli rock'ist eksperimentaalpopini. Võta või jäta.
Soichi Terada "Bamboo Fighter"
Parimas Jaapani traditsioonis põrkav tantsumuusika.
Lihtne, aga tõhus deep house, mis annab maigu sellest, mida Disclosure'i peagi ilmuval "DJ Kicksil" kuulda saab.
Let's Eat Grandma "Hall of Mirrors"
Elektropop, mis on kohati liiga kliiniline, kuid oma naivistlik võlu selles loos on.
Sofia Kourtesis "Junto (Laurence Guy Remix)"
Pole seni Sofia Kourtesise niigi heade lugude töötlustes pettunud ja ka Laurence Guy tõlgendus on tipptase. Ta vaatab lugu "Junto" läbi ambientse reivi vaatepunkti.
Androgüünne eksperimentaalpop, mis on oma otsekohesuses kohati isegi häiriv, aga kas see polegi ehk eesmärk?
Anz "Real Enough To Feel Good"
Ega rohkem polegi heaks tantsumuusikaks vaja: ühe lause jagu vokaali ja mõjuv meloodia.
Boys Noize "Affection (feat. Abra)"
Saksa produtsent Boys Noize andis välja täispika albumi, kus on kõrvuti raju techno pehme tantsupopiga, "Affection" koos Abraga esitleb just seda kergemat äärmust.
Õige pea on Elkkalt oodata lühialbumit, lugu "Harmonic Frequencies" annab aga juba suuna kätte: dünaamiline tantsumuusika, mis elab ja hingab reivirütmis.
Damon Albarn "Royal Morning Blue"
Kui keegi ütleks, et Damon Albarni värske singel "Royal Morning Blue" on tegelikult 80ndatest, siis jääksin igati uskuma. Boheempop new wave'i glasuuriga.
Paljuski on Kadhja Bonet loomingu aluseks ikka moodne soul, kuid värske singliga "For You" vaatab ta pigem robynliku diivapopi poole.
Finni viimase aja loomingust õhkab nostalgiat, see on elektroonika, mis toob mõtetes esile ilusamaid möödunud aegu. Aga muidugi saab selle järgi tantsida ka!
Maailm põleb põrguleekides, aga ühes võib ikka kindel olla: Ans. Anduri maailm võngub endistviisi tuttavas hilissuvises romansis.
Ewert Sundja "Goodnight, Goodnight"
Ausalt öeldes ei osanud ma Ewert Sundja soolomaterjalist mitte midagi oodata, aga see on lummav autoripop, kus on elemente soft rock'ist power-ballaadideni.
Norra muusik Sassy 009 segab lummavalt kokku magamistoapopi ja julge elektroonilise produktsiooni, mistap sobib "Mystery Boy" igati nii raadiotesse kui tantsupõrandale.
HAAi "The Sun Made For A Soft Landing"
Temperamentne tantsumuusika, mis ei tahagi end ühegi žanriga piirata: põksuvast reivibiidist liigutakse õhulise post-triphop'ini, ja jälle tagasi.
Nao "Postcards (feat. Serpentwithfeet)"
Värskel albumil teeb Nao ikka seda tuttavat popilikku kohviku-RnB'd, varem avaldatud singlite kõrval on plaadi pärliks aga tundlik ballaad "Postcards" koos Serpentwithfeetiga.
Jonas.f.k värske lühiplaadi kõige põnevam lugu on "Sand", mis jääb kuueks minutiks ühe koha peale tammuma, kuid see indietronica tiksumine on rikkalik ja köitev.
Paljuski jääb mulje, et Call Super loob oma elektroonikat klassikalise muusika reeglite järgi. Värske EP nimilugu kasvab, areneb ja muutub seitsme minuti jooksul niivõrd palju, et annab vabalt eraldiseisva plaadi mõõdu välja.
Lugu, mille juures polegi vaja midagi pikemalt analüüsida: funktsionaalne klubinätakas, mida on isegi piinlik diivanil lesides kuulata. Taustal põrkav bassiliin on eriti hea!
Kui võtta kümmekond karmi reivibängerit ja suruda need üheks tihedaks jurakaks kokku, saaks ilmselt midagi "Drago the Destroyeri" sarnast. Pea viis minutit karmi andmist.
Seni on produtsent Sam Gellaitry teinud põhiliselt instrumentaalset hip-hop'i, uue singliga katsetab ta aga ekstaatilise raadiopopi vallas. Ja see toimib!
Kaasaegne soul, mis ei karda suuri sõnu ega tundeid. Ilmselt pole Marki säravaim töö, aga eks ta on ka ise oma kvaliteedi nii lakke lükanud...
SG Lewis "Heartbreak on the Dancefloor (Gerry Read Remix)"
Gerry Readi on ennekõike tuntud just hea tuju house'i poolest ning ka tema värske töötlus SG Lewise loost "Heartbreak on the Dancefloor" võlub oma pretensioonitusega.
Kas mulle tingimata meeldib see lugu? Pigem mitte, aga 5Miinuse ambitsioonikus võtab sõnatuks. Vaadake lisaks ka muusikavideot, ei mäleta, millal Eestis midagi nii eepilist tehti.
The Goods "Feels 4 U (feat. Steve Spacek)"
Eks Steve Spacek teeb ikka seda, mida kõige paremini oskab: laid-back elektroonika, mis põksub raugelt, aga nakkavalt.
Jack Herer "Winding Together (DJ Boring Remix)"
Olgu see siis soolomaterjal või töötlused, DJ Boring juba naljalt alt ei vea. Kuigi pealtnäha võib ta teha sirgjoonelist house'i, suudab ta selle rikastada alati millegi omanäolisega.
UNIIQU3 "Unavailable (feat. R3LL)"
Tantsuline underground popmuusika, kus on elemente ballroom'ist ja pcmusiculikust anti-pop'ist.
Frankel & Harper "Tortilla Flex"
Kas tõesti suutsin paarkümmend lugu välja tuua, mille hulgas polnud ühtki UKG pala? Nüüd saab viga parandatud, Lobster Theremini alt ilmus mõnusalt mahlakat biiti.
Hannah Wants "Relax (feat. Jey Kurmis)"
Kuigi Hannah Wantsi tantsumuusika on kohati ka rohkem peavoolu poole kaldunud, siis värske singel "Relax" on ootamatult tume sügavate bassidega house.
Sharn April "Cure My Thoughts"
Elagu Spotify, sest just tänu neile sattusin ma noore Briti artisti Sharn April debüütsingli peale. Ta teeb lummavat popmuusikat, mille aluseks on – üllatus, üllatus – UK garage.
Minimalistlik, kuid tugeva emotsionaalse laenguga bassine RnB, mida on rikastatud ka õrna jazz'iliku nüansiga.
Produtsent Warner Case leiab üllataval kombel hip-house'ist mingi sellise nüansi, mida seal veel kuulnud pole. Muusikaliselt jääb ta kuskile Moodymanni swag'i ja Channel Tres' tantsulisuse vahele.
Back 'N Fourth "Best Friend (Higgo Remix)"
Nii rõkkavat ja ekstaatilist moodsat Briti bassimuusikat võiks õhtust hommikuni ja hommikust õhtuni kuulata.
Mulle tundub, et produtsent Godford üritab teha midagi sarnast, millega on Fred Again.. praegu rahvusvahelise tuntuse saavutanud: eepilised elektroonilised ballaadid, mis poevad ka vastu tahtmist naha vahele.
Juba mitu kuud pole kuulnud, et grime'is midagi päriselt huvitavat toimuks. Õnneks tuli Big Zuu ja andis välja bängeri, mis meenutab parimas mõttes Dizzee Rascali loomingu algusaegu. Üllataval kombel hoiab lugu käimas vaid imelihtne trummikäik.
Seksika ja uniselt tiksuva RnB vastu olen ma täiesti relvitu, seega võtab Alina Barazi värske "If You Let Me" mind mõne hetkega oma lummusesse.
Kunstnik ja muusik Kiwa(noid) andis üllataval kombel välja alles oma esimese täispika sooloplaadi. See on aga võimas elektrooniline plahvatus, deemonlike süntesaatorite kosmos, mille kõledasse maailma kuulaja enam kui tunniks ära eksib. Üheksaminutiline "Enter the Untitled" annab maitse kätte.
Helilooja ja eksperimentalisti Amon Tobini värske album "How Do You Live" on samuti läbi ja lõhki tume. Lugu "Black as the Sun" immitseks otsekui põrguväravate vahelt, meelitades sind oma judinaidtekitava mantraga. Lummav kõhedus.
Kui üldiselt on Proc Fiskali uus album "Siren Spine Syrex" täis hullumeelset kolistamist ja muudsugust veiderdamist, siis "Her In" võiks peaaegu olla popmuusika.
Paugutava house'i meister Mark Hawkes, kes oli varem tuntud ka Marquis Hawkesina, andis välja plaaditäie uut kraami. Seal on tantsukat popmuusikat ja sirgjoonelist tantsukütet, "100 Percent" on üks meeldejäävamaid pärle albumilt.
Üks asi on kuulata seda Awesome Tapes from Africa alt ilmunud sõgedat Aafrika tantsunätakat vihmases Eestis, aga hoopis enam tahaks seda kogeda mõnes kohalikus underground ööklubis. Või on selline muusika sealne mainstream?
The Boondocks "Shadow in the Light"
No vaata-vaata, The Boondocks võttis kätte ja hakkas punki tegema. Valisin aga nende uuelt plaadilt hoopis loo, mis läheb pungist kaugemale ja katsetab hoopis sügava joshhommeliku raadiorockiga. Ideaalis võiks sellise singliga nagu "Shadow in the Light" vabalt maailma murda...
Fatima Yamaha "Permission (feat. Willie Wartaal)"
Amstredami produtsent Fatima Yamaha ei jõua värske materjaliga kultushiti "What A Girl To Do" tasemele, aga kas peabki? "Permission" on mõnusalt veider tantsupop, mis ei häbene lollitada ja kasutada täiesti jaburaid saunde.
Gemma Dunleavy "Up De Flats (Sharda Remix)"
Ühest minu eelmise aasta lemmikloost on teinud lemmikprodutsent töötluse, mida veel tahta? Muretu Briti bassimuusika, mis ei võta sihikule ööklubisid, vaid sobib pigem ergutavaks laupäevahommikuseks tiksuks.
Dua Saleh "Fitt (with Amaarae)"
Vau, Dua Saleh on alati kõva taset hoidnud, aga värske singel "Fitt" on RnB ja hip-hop'i tipptase, kus meisterlik produktsioon kohtub mosaiiksete vokaalide ja nakkavate tantsurütmidega.
Olin sellise artisti nagu 1010 Benja SL ausalt öeldes juba unustanud, värske minimalistlik ballaad "Dobby 21" on aga piisav põhjus, et teda taas tähele panna.
Haich Ber Na "The Last Time I Saw You"
Kui keegi mult küsiks, siis arvaksin, et loos "The Last Time I Saw You" laulab hoopis Blood Orange. Aga Haich Ber Na ongi alati võlunud oma kameeleonlikkusega, nende muusikat ei defineeri ükski ajastu ega žanr.
Uskumatu, aga Duran Durani värske singel "Tonight United", mille on produtseerinud Giorgio Moroder, on päriselt bändi parimate lugude tasemel. Pisut naivistlik võib-olla, aga kas see on tingimata halb?
Kuulake lihtsalt seda bassikäiku, mis loo alguses kõlab. Üks lugu ei saa halb olla, kui seda niiviisi alustada. Imelikul kombel kujutan Guns N' Rosesi värsket singlit "Hard Skool" mängimas "Tony Hawk Pro Skateri" taustaks...
&ME, Rampa, Adam Port & Little Dragon "Saving My Love"
Ega "Saving My Love" iseenesest eriti meeldejääv lugu polegi, lihtsakoeline mängutoosi funk, aga Yukimi Nagano vokaali võiksin lihtsalt lõputult kuulata.
Run The Jewels "Ooh La La (feat. Lil Wayne, DJ Premier, Greg Nice)"
Tegelikult oli Run The Jewelsi mullu ilmunud albumi "RTJ4" lugu "Ooh La La" juba varem piisavalt eepiline, aga nüüd on sinna lisatud veel salmijagu Lil Wayne'i. Kas see muudab lugu paremaks? Mitte tingimata, aga halvemaks ka ei muuda, seega miks ka mitte.
Kuula kõiki lugusid:
