Nädala parimad lood | Noep, The Bug, Nina Kraviz jt
Aasta alguses käima lükatud iganädalane parimate lugude ülevaade läheb kuni 2022. aastani pausile. Detsembris teeme veel ka suurema ülevaate, mis siis ikkagi muusikas tänavu toimus, seni aga kuulake veel seda viimast kokkuvõtet. Tegelikult tundub, et vaikselt hakkabki muusikamaastik juba maha rahunema, uut muusikat oli kuidagi üllatavalt vähe.
Kui kõik Eesti Laulu võistluslood oleksid nii head, siis oleks maailma palju ilusam koht. Ei mäletagi, millal seal viimati nii hea lugu võistlustulle läks: Maiani vokaal on imekaunis, lisaks kõlab see lugu just nii, nagu popmuusika 2021. aastal kõlama peaks.
Sharda "What I Feel (feat. Y U QT)"
Lemmikprodutsent Sharda, keda iseloomustavad üldiselt täiesti hullumeelsed bassimuusika eksperimendid, on uuel EP-l pisut maisema suuna võtnud ja teeb lihtsalt nostalgiahõngulist UKG-d.
The Bug "Stoat (feat. Jason Williamson)"
Olen viimasel ajal juba veidi tüdinud Sleaford Modsi küllalt üheülbalisest muusikast, kuid bändi ninamehe Jason Williamsoni värske koostöö koos The Bugiga on küll väga särtsakas eksperiment. Kas võime öelda, et see on anti-grime? Tundub olevat pädev hinnang.
Vene tuntuim tantsumuusika produtsent Nina Kraviz on liikunud sel aastal häbitult popmuusika poole ja vähemalt minu jaoks on see suunamuutus väga positiivne. Ka värske singel "This Time" on üks ilusamaid poplugusid tänavusest aastast. Naiivne ja imelihtne, aga kõik töötab.
Normani "Wild Side (feat. Kaytranada) (Kaytranada Remix)"
Kaytranada teeb Kaytranadat ehk remix'ib iseenda lugu. Kindlasti mitte tema karjääri parimaid lugusid, aga mõnusalt sügav ja laisalt põksuv funk-gruuv on piisav põhjus "Wild Side'i" töötluse korduvaks kuulamiseks.
Noore Briti produtsendi Nia Archivesi muusika on olnud alati moel või teisel inspireeritud reggae-rütmidest, värskel lool "18 & Over" on see aga varasemast veel otsesem. Mõistagi on värske singel valatud üle ka raju breakbeat-kastmega.
Produtsent Cameo Blush on üks neid tegijaid, kes suudab alati väheste elementidega maksimaalselt palju ära teha. Loo "Crimson Arch" tuumaks on samuti üks obskuurne vokaalsämpel, mis siis lendub vaikselt nende pehmete, justkui vati sisse peidetud reivirütmide kohal.
Aga aitab nüüd passimisest, lähme peole! Produtsent Sammy Virji ei hakka juba mingit leiget suppi valmistama, värske singel "Get Dumb" koos MPH-ga on tulikuum ja äkiline UKG-plahvatus, mis sunnib muusika valjemaks keerama ja idiootselt mööda tuba ringi kargama. Muutume lolliks, let's go.
Sama energiaga jätkab ka Redlight, kelle kolmeminutiline bänger "Sweat" lausa nõuab otsesõnu: keerake muusika valjemaks ja pange oma keha liikuma. Kuulake siis, mis teile öeldakse, ja käituge vastavalt.
High Contrast "Dont Need You (feat. Bou)"
Ärge arvake, et pidu veel lõppema hakkab. Bassimuusika legend High Contrast tuli välja pretensioonitu ja häbitult suurejoonelise looga "Don't Need You", mis sobib vabalt nii öötundidel kommertsraadiotesse kui ka tantsupõrandale.
Polnudki vist tõesti juba mõnda aega ühtki Scratcha DVA lugu ilmunud. Ühe kõige produktiivsema produtsendi värske pala "Tapped" on minimalistlik, ent ebanormaalselt sügavate bassidega troopiline UK funky pärl.
Mark Hawkins "Memory Of A Dancefloor"
Hoogne ja ekstaatiline, samas meeldivalt udune lo-fi house ehk täpselt see, mida Mark Hawkings kõige paremini oskab.
Rudimental "Jumper (feat. Kareem Lomax) (Groove Chronicles Remix)"
Noh, ega ma päris lõpuni kindel pole, kas meil nüüd ikkagi oli vaja neid Rudimentali küllalt ambitsioonituid töötlusi, aga kui need juba olemas on, siis tuleb ikka püüda midagi leida. Parim värskelt EP-lt on Groove Chroniclesi RnB-hõnguline, ent eriti bassine versioon loost "Jumper".
Vene produtsentide duo Locked Club värske lugu "Devchonka" on jõuline ja tume reivitümakas, mis õnneks suudab jääda piisavalt maitsekaks ega kaldu tüütuks, igavaks ja ühtlaseks kloppimiseks.
Produtsent Clive From Accounts on alati teinud elektroonikat, mis laenab ühest küljest palju instrumentaalsest hip-hop'ist ja unisest funk'ist, aga ei keera samas ka house'ile selga. Värske EP "Alan" puhul on need piirid hägusemad, kuid seal võib kuulda siiski nostalgilist nu-disco't.
Kui tuleb jälle mõni uus produtsent ja otsustab teha nukrameelset, ent romantilist elektroonikat, siis olen ma kohe müüdud. Need jõulised süntesaatorid, mis loo teises pooles kõlavad, toovad kananaha ihule...
Muusika, mida kuulata ilusaima päikeseloojangu taustaks. Kui palju meil neid päikeseloojanguid siin hilissügisel muidugi üldse on? Vahet pole, kujutage siis Teen Daze'i minimalistlikku funky house'i kuulates möödunud suve ette.
Kaasaegse jungle'i don tuleb taas ja lööb platsi puhtaks. Värske singel "D.L.P" ei jää meelde mitte niivõrd sürreaalsete-defineerimatute rütmide poolest, pigem vaatab Coco Bryce antud juhul tagasi žanri juurte poole ja valib ootamatult klassikalise lähenemise.
Melbourne'i produtsent SWIM purjetab reivinostalgial, kuid teda ei huvita seejuures liiga palju jõuline tantsuhoog, pigem asetab ta need elemendid reivist hoopis atmosfäärilisema elektroonika konteksti.
Ciel "The Seed (At Buck Lake)"
Autorielektroonika, kus žanrid ei mängi mingit rolli. Võib ju kuulda midagi breakbeat'ist või techno'st, aga Ciel põimib selle kõik tihedalt ja omanäoliselt kokku üheks ambientseks tervikuks.
MOSSY "Unfazed (Banoffee re-work)"
MOSSY loo "Unfazed" originaalversioon on tüütu ja pateetiline indietronica, mida ma, khm, ei suutnud isegi lõpuni kuulata. Banoffee töötlus lisab sinna aga korraga nii unenäolise-sillerdava dünaamika kui ka jõulise tantsuhoo, mis paneb loo tõeliselt elama.
Diskovõnkega house'i on sel nädalal kuidagi eriti palju. Kanada produtsent Hatiras ei tee oma loo "Make It Up To You" midagi erakordset, aga tõhusast vokaalsämplist ja nakkavast biidist täiesti piisab.
Taas üks neid lugusid, mis mõjub siin külmas, pimedas ja kõledas Eestis kuidagi eriti kohatult. Theo Kottise värskest singlist "Onda" kiirgab suvist päikest ja sealt puhub õrn meretuul. Suvefestivalide hitt, viimane hetk kuulata enne jõululaulude üledoosi.
Eks produtsent Ejeca on teinud nii karmimat kui ka pehmemat tantsukraami, sel korral üritab ta need kaks poolust ühte sulatada: "Away" ei võta hetkekski pöördeid liialt üles, kuid oma hinges (ja saundide poolest) on see tõupuhas reivihümn.
Hodge & Simo Cell "You Think Too Much"
Elektrooniliste kidinate-vidinate vahele ära eksinud trummikolistamine. Uskumatult rikkalik lugu, kus toimub rohkem kui ühe, kahe või isegi viie kuulamisega jõuaks tähele panna. Produktsiooni tipptase.
Produtsent Kali Briisi käekirja on võimatu mitte ära tunda. Sel korral hoiab ta ise tahaplaanile, fookuses on hoopis Laura Junson, kes teeb häbitult lihtsalt popmuusikat. Täpselt selline muusika peaks Eesti Laulul osalema.
Üllataval kombel leidsin mitmeid Noepi värske albumi "No Man Is An Island" lugusid rahvusvahelistest Spotify playlist'idest, seega võib juba selle põhjal väita, et plaat on õnnestunud. Parim lugu on pehme indietronica'ga alustav "Setting Things On Fire", mis vajutab aga ootamatult gaasi põhja.
Püha Johannes "Temp Kink (feat. HU)"
Johannes Naan andis küll Püha Johannese nime alt albumi "Yes Please" välja juba mõni nädal tagasi, aga nii minul (kui ka ilmselt enamikel teistel!) jäi see tol hetkel tähelepanuta. Koos Hannaliisa Uusmaga valminud "Temp Kink" on tipptasemel deep house.
Interplanetary Criminal "Ruff (Hyper Mix)"
Funktsionaalset, aga parimas mõttes nurgelist UKG'd ka natukene siia vahele. Produtsent Interplanetary Criminal ei huvitu liialt trendidest ja kaasaegsetest saundidest, tema loomingu juured on ikkagi 90ndatest.
Karjääri jooksul on The KVB teinud nii post-punk'i kui ka shoegaze'i, värskel albumil "Unity" katsetavad nad hoopis indie pop'iga. Uus suund on aga igati põhjendatud, produktsioon on viimase peal ning emotsioon on võimas, "Structural Index" on üks plaadi pärle.
Kuula kõiki lugusid:
