Nädala parimad lood | The Weeknd, Burial, Thom Yorke jt
Detsembris oli nädala parimate lugude ülevaade mõneks ajaks pausil, nüüd jätkame taas iganädalaste kokkuvõtetega. Rubriik on mõnevõrra uuenenud, alates sellest nädalast kirjutame vaid kümnest olulisemast loost, mis sel nädalal ilmusid, kogu valikut saab kuulata eraldi playlist'ist.
Let's Eat Grandma "Happy New Year"
Kõige esimene 2022. aasta lugu, mida kuulsin, ja see oli kohe ka täielik plahvatus. Imeline 1980. aastate vaibiga süntpop, mida kuulates tahaks koroona korraks kõrvale jätta ja ennastunustavalt kuni hommikuni tantsida.
The Smile "You Will Never Work In Television Again"
Pole juba aastaid jaksanud Radioheadi enam kuulata, kuidagi ära väsinud nende tegemistest. Thom Yorke'i värske projekti The Smile debüütsinglit kuuldes sain aga aru, et midagi tema ja Jonny Greenwoodi tegemistes on, millele on võimatu vastu panna. Rock pole surnud, kuulake ise!
Olen alati arvanud, et Buriali ambientsemad lood ei tööta nii hästi kui Briti bassimuusikast läbi imbunud materjal, aga pean oma sõnu sööma. Värskel albumi "Antidawn" kompositsioonid on nii põhjalikult läbitunnetatud, et tantsurütme polekski sinna vaja. Buriali parim plaat "Untrue" järel.
Goldie & James Davidson "Lost (feat. Tom Misch & Frida Touray)"
Pole küll parim lugu, mille Goldie ja James Davidson oma ühise projekti Subjective alt välja andnud on, aga siin on goldielikult hea ja rikkalik atmosfäär, millest mulle täiesti piisab. Frida Touray on minu jaoks võõras nimi, aga tema vokaali kuulaks veel ja veel.
Amaarae "Sad Girlz Luv Money (feat. Kali Uchis & Moliy) (Vigro Deep Amapiano Remix)"
Nädala ülevaadetesse jõudis möödunud aastal piinlikult vähe amapiano't, vabandan selle eest! Nüüd saab viga aga kohe esimesel nädalal parandatud eriti nakkava, aga samal ajal ka meeldivalt laisa pärliga.
Austria produtsendi Demuja värskes loos "Jam #1" ei ole tegelikult mitte midagi erilist: soul-vokaalsämpel ja pulseeriv piano house, aga sellest moodustub kokku imeilus minimalistlik tervik.
Tõsiasi on see, et The Weekndi parim looming ilmus tema karjääri algusaastatel, värske plaadiga "Dawn FM" üritab ta liialt kommertspublikule meeldida ja kaotab seega ka suure osa oma võlust. "Out Of Time" on samas igati mõnus lugu, mille saatel laisalt pühapäeva hommikul diivanil lesida.
Jaapani produtsendi Soichi Terada uus album "Akasusa Light" on otsast ääreni täis sellist house'i, mis sobib inimestele, kellele tingimata tantsida ei meeldigi. Tema rütmid loksuvad kui suvised merelained, pehmelt ja vaikselt, kuhugi otseselt kiiret pole, hea niisama pead jõnksutada ja kaasa õõtsuda.
Huvitav, et Leikeli47 on tegelikult juba aastaid tegutsenud ja andnud välja kamaluga ägedat materjali, aga suuremat tähelepanu pole ta kunagi saanud. Ilmselt jookseb ka värske singel "Chitty Bang" radari alt läbi, mis sest, et see on parim peoräpi bänger, mida üldse tahta võiks.
Võib ju öelda, et Spector teeb oma värskel plaadil "Now or Whenever" küllalt konservatiivset indie rock'i, aga vähemalt loos "Norwegian Air" on mingi seletamatu võnge, mis sunnib seda üha uuesti ja uuesti kuulama.
Kuula kõiki lugusid:
